mittemetallidega v.a. lämmastik, heelium ja argoon. Fluoris süttivad peale metallide ja mittemetallide veel põlema puit, paber, grafiit, väävel ning isegi ka sellised tulekindlad matrjalid nagu asbest ja tellis. Isegi vesi süttib fluoris põlema, kusjuures selle käigus eraldub hapnik. 3. Fluori sisaldavaid freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, mis aga atmosfääri sattudes kahjustavad osoonikihti. 4. Vähesel määral lisatakse fluoriühendeid hambapastasse hambakaariese tekke vähendamiseks. 5. Täiskasvanud inimorganismis on keskmiselt 2-2,4 g fluori, millest enamik paikneb anorgaaniliste fluoriühenditena luudes ja hambavaabas. Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutmist ning tugevdab ka luid. Soovituslik päevane fluori tarbimiskogus on 0,3-0,5 mg. Fluori looduslikud allikad on näiteks looduslik vesi, õun, roheline sibul, must aroonia, punapeet, piim, mereannid, meresool, tee, küüslauk, kaerahelbed. Broom 1
ja plaatina ning teda võib hoida ja säilitada plii-, eboniit- või parafineeritud pudelites. Kasutusalad: * Tänapäeval kasutatakse mitmeid fluororgaanilisi ühendeid olmes. Näiteks tefloniga ehk väga püsiva ja kõrget temperatuuri taluva plastmassiga kaetakse panne ja suuski hõõrdumise vähendamiseks. * Freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, mis aga atmosfääri sattudes kahjustavad osoonikihti.. * Vähesel määral lisatakse fluoriühendeid hambapastasse hambakaariese tekke vähendamiseks. * Sõjagaasidena on kasutatud selliseid orgaanilisi fluoriühendeid nagu näiteks sariin ja somaan. Sariini aurude kontsentratsioon 0,2 milligrammi ühes liitris õhus mõjub inimesele juba surmavalt. Need gaasid halvavad närvisüsteemi ning kutsuvad esile kiire surma. * NaF kasutatakse mürkkemikaalina puidu immutamiseks mädanemise vastu. Inimesele on see ülimürgine ja ja 1 grammine kogus võib olla surmav.
Kui õhus on miljondik osa fluori, siis põhjustab sellise õhu sissehingamine inimesele surma. Orgaaniline fluor on üsna vähe mürgine ja seega üsna ohutu. Seetõttu lisatakse fluori ühendeid tihti joogivette, sest see tugevdab hamba emaili. Hiinas selgus, et joogivee kõrgem fluorisisaldus pidurdab laste intelligentsuse arengut. Kasutamine · Fluori sisaldavaid freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes · Vähesel määral lisatakse fluoriühendeid hambapastasse hambakaariese tekke vähendamiseks. · Sõjagaasidena on kasutatud selliseid orgaanilisi fluoriühendeid nagu näiteks sariin ja samaan. Need gaasid halvavad närvisüsteemi ning kutsuvad esile kiire surma. · Vereasendajana ja narkoosivahendina. Kloor Kloori avastamine: Kloori kui lihtaine avastas 1774. aastal Rootsis teadlane Carl Wilhelm Scheele, kui ta kuumutas keedusoola ja väävelhappe segu mineraal pürolusiidiga. Paiknemine: Kloor on keemiline element järjenumbriga 17
hõõrdumise vähendamiseks. Teflon on väga püsiv, inertne ja kõrget temperatuuri taluv materjal. Fluori aatomid kaitsevad süsinikuaatomitest skeletti välismõjutuste eest. Teflonit peetakse materjaliks, millel on teemant-süda (C aatomitest) ja ninasarviku nahk (F aatomitest). · Fluori sisaldavaid freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, mis aga atmosfääri sattudes kahjustavad osoonikihti.. · Vähesel määral lisatakse fluoriühendeid hambapastasse hambakaariese tekke vähendamiseks. · Sõjagaasidena on kasutatud selliseid orgaanilisi fluoriühendeid nagu näiteks sariin ja samaan. Sariini aurude kontsentratsioon 0,2 milligrammi ühes liitris õhus mõjub inimesele juba surmavalt. Need gaasid halvavad närvisüsteemi ning kutsuvad esile kiire surma. Teise maailmasõja ajal valmistas Saksamaa sariini kui salarelvana, kuid ei söandanud seda kasutada. Ka USA ja NSVL lõid oma sariini jt gaaside varud, mis on praegugi osaliselt alles.
hambavaabas. Soovitluslik päevane fluori tarbimiskogus on 0,30,5mg täiskasvanu kohta. Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutumist ning tugevdab luid. Fluori looduslikud allikad on näiteks looduslik vesi, õun, roheline sibul, must aroonia, spargel, punapeet, piim, mereannid, mais, meresool, tee, küüslauk ja kaerahelbed. Fluori puudus põhjustab hambakaariese teket, selle vältimiseks lisatakse joogivette ja hambapastasse fluoride. Joogivees peaks olema umbes 1mg fluoride, kui neid on üle 1,5mg liitri kohta siis tekib fluori üleküllus ehk fluoroos. Kloor Lihtainena on kloor inimesele mürgine, põhjustades lämbumist ja surma. Täiskasvanud inimorganismis on 100105g klooriühendeid. Kloori leidub klooriidioonidena rakuvälistes biovedelikes, veres, lümfis ja muudes seedenõredes. Kloor hoolitseb koos naatriumi ja kaaliumiga
moodustuvad vastavate fluoriidide õhukesed kelmed, mis takistavad metallide edasist reaktsiooni.) keemilised omadused ja reageerimine veega: Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja reageerib kõikide metallide ja mittemetallidega (v.a. lämmastik, heelium ja argoon).Fluori ja vee reageerimisel süttib vesi põlema ning selle käigus eraldub hapnik. Kasutusalad: 1)Vähesel määral lisatakse fluoriühendeid hambapastasse hambakaariese tekke vähendamiseks. 2) Tänapäeval kasutatakse mitmeid fluororgaanilisi ühendeid olmes.(teflon kate). 3) Vesinikfluoriidhape söövitab klaasi, mistõttu teda kasutatakse klaasesemete graveerimisel. biotoime (ülesanded organismis, puudusel või üleküllusel tekkivad probleemid, tuntumad toiduallikad): Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutumist ning tugevdab luid. Fluori looduslikud allikad on piim, küüslauk, sibul, tee, õun jne
hambavaabas. Soovituslik päevane fluori tarbimiskogus on 0,3-0,5 mg. täiskasvanu kohta. Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutmist ning tugevdab luid. Fluori looduslikud allikad on näiteks looduslik vesi, õun, roheline sibul, must aroonia, spargel, punapeet, piim, mereannid, mais, meresool, tee, küüslauk, kaerahelbed. Fluori puudus põhjustab hambakaariese teket. Selle vältimiseks lisatakse joogivette ja hambapastasse veidi fluoriide. Joogivees peaks olema umbes 1 mg fluoriidioone. Kui joogivees on üle 1,5 mg liitri kohta fluoriide, siis areneb fluori üleküllus ehk fluoroos.Suurem fluori liig põhjustab maksa, südamme, kesknärvisüsteemi ja neerupealiste muutusi, impotentsust, kasvupeetust. Vesinikfluoriid ja vastav hape Vesinikfluoriid lahustub vees piiramatult ning vesinikfluoriidi vesilahust nimetatakse vesinikfluoriidhappeks
H), mille tõttu on ta kõige elektronegatiivsem ja kõige tugevam oksüdeerija, ühendites o-a ainult -I. F:+9/2)7) Helekollane gaas, kõige aktiivsem mittemetall, reageerib enamiku liht- ja liitainetega. Vesinikflouriidhape (HF) on nõrk hape ja vedel, sisaldab palju vesiniksidemeid, aga väga agressiivne, söövitav (moodustab millegagi püsivama sideme, kui hapnikuga) ja mürgine. Ühendeid leidub luude koostises, seda pandake väikesel määral hambapastasse. Samuti kasutatakse fluoroplasti ehk teflonit, mis on keemiliselt väga vastupidav, keedupottide või pannide voodertistena, laboriseadmete valmistamiseks jms. Freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, aerosoolide tekitamiseks jms. Broom Br: Punakaspruun vedelik, iseloomulik lõhn, HBr on gaasiline, AgBr kasutatakse fotograafias. KBr mõjub rahustavalt, kasutusala meditsiin.