On peamärgised ja jalamärgised. Otsmikul ja ninal võivad olla: *kriips, *kitsas lauk, *harilik lauk, *lai lauk, *päits, *kübe, *täht, *täpp, *laik. Hobuse vanuse määramiseks hammaste järgi on vaja teada, kun hobusel tekivad piimahambad, kuna need vahetuvad püsihammastevastu, kuna kuluvad erinevatel paaridel lohud. Piimahammastele kuluvad lohud 12 kuud. Püsihambad kuluvad hõõrdepinnal keskmiselt 2 mm aastas, niisama palju kasvavad nad hambajuurest juurde. Alalõualuu hammaste lohud on keskmiselt 6mm sügavad, ülalõualuu hammastel 12 mm sügavad. Alalõualuude lohud kuluvad 3 aastat, ülalõualuudel samuti 3 aastat. Ülalõualuu hammaste lohud kuluvad siiski kaunis ebareeglipäraselt. 6. Allüürid ja allüüride korrapärasus Allüür on hobuse liikumise viis. Jagatakse: *loomulik- samm, traav, küliskäik, galopp, hüpe. Loomulikke allüüre ei pea hobusele õpetama, sest nad oskavad neid juba sünnipäraselt
kaasa toidu maitsmisel. 17. Hambad, lühi-ja pikakroonilised hambad Hammas pole luu, vaid isepärane, tugev kiilu- või tulbakujuline elund, sest tal on luukoest erinev struktuur ja talle ei kinnitu lihased. Imetajad vajavad hambaid saagi tapmiseks, toidupala lahtihammustamiseks, selle suhuvõtmiseks ja peenestamiseks. Samuti ka enesekaitseks ja ründamiseks. Hambal saab eristada igemepealset ja välist osa hambakrooni, hambakaela ja hambajuurt. Hambakael eraldab hambajuurest hambakrooni. Dentiin, tsement ja email on kaltsifitseerunud koed. Dentiin on tugev, hammaste põhimaterjal ja moodustab hambaseina peamise koostisosa. Email on piimvalge, läikiv, rakutu ja katab hambakrooni. Tsement ümbritseb juurt. Hambasäsi ülesandeks on dentiini moodustamine ja hamba toitmine. Juureümbrisel on kinnitumisfunktsioon ja osaleb hamba toitmisel. Madalakroonilised hambad – Neil on emailiga kaetud madal kroon, avar õõs ja hästiarenenud juur
Hambaõõnes paikneb kohevast sidekoest hambasäsi (pulpa), mis sisaldab vere- ja lümfisooni ning rikkalikult närvikiude, mis sisenevad hambaõõnde juurekanali kaudu. Hamba põhilise kuju määrava osa annab dentiin e. hambaluu. Hambakrooni piirkonnas katab dentiini inimese keha kõige kõvem mineraliseerunud aine- hambavaap e. email. Hamba kaela ja juure piirkonnas katab dentiini tsement. Hammas kinnitub hambasompu e. alveooli. Hambajuurest väljapoole jääb periodont s.o. sidekoeline hambaümbris, milles paikneb rohkelt veresooni, närve ja on valutundlik. Periodondi ülesandeks on ühendada hambajuurt alveooli seinaga. Piimahambad on jäävhammastest ~2 korda väiksemad. Juured on krooniga võrreldes nõrgemini arenenud. Värvuselt piimjad või sinakas-valged (jäävhambad on kollaka varjundiga), arvult 20. Piimahammaste lõikumine algab u. 6 kuuselt ja peab 24 elukuuks olema lõppenud
2. KAEL - kaetud igemega (igeme sees) 3. JUUR- kinnitub alveooli (lõualuus, ühel hambal 1-3, vahel enam) 4. HAMBAÕÕS- hambakrooni ja -kaela sisemuses, juureosas kitseneb juurekanaliks 4 - kohevast sidekoest hambasäsi ehk pulp (sis. vere- ja lümfisooni, närvikiude, mis sisenevad hambaõõnde juurekanali kaudu. 5. PERIODONT - hambaümbris, jääb hambajuurest väljapoole - sidekoest - rohkelt veresooni, närve, seega VALUTUNDLIK - Funktsioon:ühendada hambajuur alveooli seinaga. Hambad koosnevad 3 tüüpi luukoest: 1. DENTIIN e hambaluu- hamba põhikude, hamba kuju määraja - erineb luukoest, sest seda moodustavad rakud, ODONTOBLASTID, paiknevad ühtlase kihina hambaluu ja säsi piiril. - kuna dentiinis ei ole luurakke, ei parane hambakahjustused sarnaselt teiste luukahjustustega. 2
annaabi.ee 
