Elastne kõhr palju elastseid kiude, asub kõrvalestades, kõris LUUKUDE: LUUÜMBRIS luu välimine kiht, sidekoest ümbris, KÄSNAINE luu sissemine osa , PLINKAINE luu väliminer osa LUUÜDI , OSTEOBLASTID luukoe noored rakud, OSTEOTSÜÜDID- luukoe küpsed rakud, OSTEOKLASTID luud lagundavad rakud Rakud moodustavad luukoest väga väikese osa, enamik on raku vaheaine. Rakuvaheaine kaltsiumsoolad, täiskasvanul umbes 1 kg Ca. Hambaemailis soola 97% - organismi kõige tugevam kude. Luukoes asuvad kollegeenkiud nagu betonis raudtalad! LIHASKUDE : VÖÖTLIHASKUDE, lihaskiud: kiired ja aeglased. SILELIHASKUDE: soolestiku seintes, nahas, veresoonte seintes jm, kontraheeruvad automaatselt. SÜDAMELIHAS, rakud veidi suuremad. Lihaskoes on vähe rakuvaheainet, enamiku moodustavad lihasrakud. NÄRVIKUDE: 1.NEURON närvikoe rakk 2.NÄRVIIMPULSS annavad edasi närvikoe rakud 3.SOOMA- närviraku keha 4.AKSON tavaliselt 1,
Maksimaalne kloori o.a. võib olla VII. · Saadakse näiteks: Cl2 + H2O HCl + HClO (hüpokloorishape, tugev oksüdeerija). Veeltugevam hape on HClO4, kus Cl o.a. on VII (maksimaalne). · Soolad: kloorlubi (Ca(ClO)2) desinfitseerimis- ja pleegitamisvahend, KClO3 kaaliumkloraat e. Berthollet´ sool (väga plahvatusohtlik, kasut lõhkeaine- tööstuses). 5. Halogeenid looduses · Fluor luude koostises, hambaemailis (fluori lisatakse hambapastadele). · Jood põhiliselt esineb kilpnäärmes, mereorganismides (vetikates). · Broom vähesel määral kuulub elusorganismide koostisesse. VÄÄVEL 1. Üldiseloomustus · Looduses leidub nii ehedalt kui ka ühenditena. Esimesi kasutuselevõetud mittemetalle. Kuulub kalkogeenide (kõik VIA rühma elemendid) hulka. · Väliselektronkihil 6 elektroni. Stabiilsuse saavutamiseks liidab 2 elektroni,
FD: seostub ribosoomi 30S-ga ja takistavad tRNA ja mRNA seostumist. Seovad katioone (Ca, Mg, Fe). Bakteriostaatiline, toime makroorganismile suures konts-is. FK: p.o. bios 60-80%, D - kogunevad rakkudes maksas, põrnas, kopsus, luuüdis, luukoes, hambaemailis. Läbivad Tetratsükliin HEBi, PBd, tungib rinnapiima. E - erituvad sapiga, läbivad (I pvk) enterohepaatilise ringe. Eliminatsioon neerudega. N: G+ ja G-. Rickettsia, spiroheedid, chlamydia, mycoplasma. Kasutamine: reservABd. KT: GIT häired, vit-B grupi defitsiit, düsbakterioos ->
Kaariese teket ja katu ladestumist hambaemaili pinnale mõjutavad sülje ja katu koostis. Süljes on mineraalid (kaltsium-, fosfaat- ja fluoriidioonid) ning hulk mikroelemente, orgaanilisi happeid, mono- ja disahhariide. Süljel on tugev neutraliseerimisvõime, mistõttu 1 - 1,5 tundi pärast happelise toidu söömist taastub sülje pH neutraalpiiri (6,8 - 7,2) läheduses. Kui hambakatus suureneb happelisus ning pH happelisus langeb alla 5,5, võib katuga kontaktis olevas hambaemailis alata demineralisatsiooniprotsess. Emailipinnalt hakkavad eralduma kaltsiumi-, fosfaat- ja hüdroksiidioonid. Hambale tekib kriitjasvalge laik, kuid alguses on emailipind veel terve. Neutraalse keskkonna taastumisel (pH 6,0 ja rohkem) algab remineralisatsiooniprotsess, mille käigus 2-3 tunni jooksul kaltsiumi-, fosfaadi ja hüdroksiidioonid pöörduvad taas hambaemaili ja tugevdavad seda. Olulised on hambaemaili struktuuri individuaalsed iseärasused, mis kujunevad hammaste arengu perioodil
silikoonkummi) ROÜ keemia on väga mahukas ja keeruline (jääb alla ainult org. keemiale) 3.9.4. Biotoime Räni on eluks vajalik element (nii taimedele kui loomadele). Biol. funktsioon on arvatavasti paljutahuline, kuid eriti (nii looma- kui taimeriigis) on ilmne tema struktuure (kudesid) tugevdav funktsioon. Loomsetes organismides (sh. inimeses) – suhtel. kõrge sisaldus eriti sidekoes (kõõlused, kõhred, luuümbris jne.), kuid esineb ka teistes kudedes (palju veel hambaemailis, sarvnahas, juustes). Kudesid toestav funktsioon – näit. rottide aordid, trahheed ja kõõlused sisaldavad 4-5 korda rohkem Si kui maks, lihased, süda. Inimese organism omastab (tasakaaluliselt, sama palju ka eritub) ööpäevas ≈ 10 mg Si – seda peetakse normiks. Räni biotoime fundamentaalne roll seisneb osaluses luukoe orgaanilise maatriksi moodustumise teatud kindlas varajases staadiumis. Arvatavasti aktiveerib räni seejuures ensüümi, mis on seotud kollageeni sünteesiga.
annaabi.ee 
