2007: 41). Näo motoorsele tuumale saabuvad kiud ka ajukoorest. Näo ülemise poole lihaseid innerveeriva nukleuse ajukoorelt tulevad kiud innerveerivad motoorset tuuma bilateraalselt, samas kui innervatsioon suu ümber olevatele lihastele tuleb tuumale kontralateraalselt. Kui haiguskolle hõlmab ainult ühte hemisfääri, siis on ainult halvatusele kontralateraaslet paiknevad näolihased halvatud. Seda nimetataksegi tsentraalseks näonärvi halvatuseks, vastandina perifeersele paralüüsile või nõrkusele ( mida põhjustab näonärvi motoorse tuuma või näonärvi enda haiguskolle), mille puhul on kõik haiguskolde suhtes ipsilateraalselt paiknevad näolihased mõjutatud. Tsentraalne halvatus jaguneb kaheks eri tüübiks: tahteliseks ja tahtmatuks (miimiliseks). Tahteline tsentraalne halvatus tuleneb haiguskolletest, mis haaravad kontralateraalset kortikobulbaarseid või kortikoretikulobulbaarseid kiude. Miimilise halvatuse korral saavad
UNEHALVATUS EHK UNEPARALÜÜS Unehalvatus on seotud halvatusega une ajal, mis võib olla seotud narkolepsiaga, katapleksiaga ning hallutsinatsioonidega. Neuroloogid ja psühholoogid väidavad selle olevat sarnase ilminguga, mis toimub REMune perioodis. Seda loetakse ka psühholoogiliseks haiguseks ning mitmel pool peetakse seda ka üheks migreeni sümptomiks. SÜMPTOMID Füsioloogiliselt on unehalvatus tihedalt seotud halvatusega, mis ilmneb REMunes, mis on nimetatud REM halvatuseks. Unehalvatus ilmneb siis kui aju ärkab REMunest, kuid keha halvatus kestab edasi. Halvatus kestab mõnest sekundist kuni mõne minutini. Halvatuse ajal võivad inimesed kogeda paanikat või näha hallutsinatsioone. Hallutsinatsioonid võivad olla hirmutavad ja luupainajalikud ning võivad luua inimeses ohu, hirmu ning paanikatunde. Need hallutsinatsioonid on isikute jaoks väga hirmutavad, sest need, mida nad näevad on väga reaalsed
unetus, higistamine ja vaimne küündimatus. USAs nimetatakse iseloomulikku värisemist kübarategijate linna järgi isegi Danbury vabinaks. Elavhõbe mõjutab neerude ja seedeorganite tööd, kesknärvisüsteemi, südametegevust ja põhjustabhallutsinatsioone ja soodumust suitsiidile. 1953. aastal haigestusid Jaapanis Minamata asula ümbruse kalurid ja nende pereliikmed saladuslikku haigusse. Algul ei osatud haigust diagnoosida. Seda peeti halvatuseks või ajukasvajaks. Märgati ka loomade-lindude ebatavalist käitumist. Linnud kukkusid puuokstelt, koduloomad lonkasid ja liikusid tavatult.kõiki neid tähelepanekuid hakati seostama toiduks tarvitatud kaladega ja lõpuks tuvastati kalades erakordselt kõrge elavhõbedasisaldus ( 5 20 mg/kg ). tavaliselt on kalades elavhõbedat 100 korda vähem. Mürgistust põhjustas Chisso korporatsiooni keemiatehas. Tehas juhtis oma Hg ühendeid sisaldava heitvee otse merre
• Adhesioonifaktor – vahendab seostumist jämesooleepiteelile • Hüaluronidaas – hüdrolüütilise aktiivsusega • Spoorid Haigused. C. botulinum • Toiduga kantav botulism. Hägustunud nägemine, suukuivus, kõhukinnisus, kõhuvalu. Järgneb bilateraalne perifeersete lihaste destsendeeruv nõrkus, lõtv paralüüs. • Imikubotulism. Algsed mittespetsiifilised nähud (kõhukinnisus, nõrk nutt, suutmatus „thrieve“’ida), mis arenevad lõdvaks halvatuseks, hingamisseiskuseks. • Haavabotulism. Kliiniline väljendus sama, mis toiduga kantaval. Inkubatsiooniperiood on ainult pikem, GI sümptomeid vähem. • Inhalatsioonibotulism. Ekspositsioon botulismitoksiinile sissehingamisel kiire kuluga (lõtv halvatus, hingamisseiskus), kõrge suremusega. C. difficile • Antibiootikum-seotud diarröa. Antibiootikumravi (klinda, linkomütsiin, ampitsilliin, tsefalosporiinid tavaliselt) algusest 5-10 päeva möödumisel äge diarröa