Teadvust eitab, nimetatakse mustaks kastiks. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Psühholoogia on inimese abistaja, mitte uurija. Toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Carl Rogers, A.Maslow. Psühhodünaamiline koolkond - Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. S.Freud lõi psühhoanalüüsi. Id- naudinguprintsiip(isiksuse tume, nähtamatu ja halvastiorganiseeritud osa) , Ego-reaalsusprintsiip ja Superego- südametunnistus, ideaalne mina (moraalid, sotsiaalsed normid , südametunnistus, ideaalne mina ). Kognitiivne psühholoogia praegusele ajal juhtiv suudumus, toetub Hermann von Helmholtzi ratsionalistlikule käsitulusele psüühikast. Teadmised ja kogemused ei teki ots, vaid eeldavad andmetekui eelduste põhjal järelduste ja üldistuste tegemist. Keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed
isiksusepsühholoogiliseks süsteemiks, mis uurib unenägusid, eksitoiminguid, usku, kunsti, kirjandust, mütoloogiat jne. Freudi järgi on inimese ajendavaks jõud instikt, millest kaks on määravad: eluinstikt, mis samastub suguinstiktiga ja surmainstikt ehk hävitamise instinkt. Inimese vaimuelu kujutab endast võitlust nende kahe jõu vahel. Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks: „tema“ (id) – isiksuse tume, nähtamatu ja halvastiorganiseeritud osa, „mina“ (ego) – isiksuse alge, mis on vahelüliks välismaailma ja „tema“ vahel ja „ülemina“ (super-ego) – esindab isiksuses moraali, sotsiaalseid norme, mis omandatakse kasvatuse ja õppimise käigus. Neofreudism (nt. C.G. Jung, A. Adler) – neofreudistid pöörudvad sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole. Adler näiteks peab liikuma panevaks jõuks inimese
eesmärgile- surma- mitte niisama, vaid antud subjektile ette nähtud viisil. Elu on surma teenistuses. 1 Alateadvuses olev, allasurutud energia võib olla neurooside, eksitoimingute, unenägude põhjustajaks, samuti loova aktiivsuse lätteks. Isikusus= 'tema' (id), 'mina' (ego), 'ülemina' (superego). TEMA e ID isiksuse tume, nähtamatu, halvastiorganiseeritud osa, sisuks on instinktiivsed püüdlused, mis otsivad endale lahendust ja on määratud nn naudinguprintsiibist. MINA e EGO kujutab isiksuse organiseeritud alget, seda, mis on vahelüliks välismaailma ja 'tema' vahel. Mina ja tema vahel on barjäär. Tervel inimesel kulub vähe vaimujõudu et barjääri püsivana (vastandlike soovide võitlust kontrolli all) ja tasakaalus hoida. Funktsiooniks on psüühika kaitse väliskeskkonna ohtude eest ja kohanemine praktilise elu probleemidega.
2) surmainstinkt e hävitamise instinkt. Elu oleks justkui võitlus, et jõuda kindlale eesmärgile surma. Täitmata soovide ja realiseerimata tungide alateadvuses olev, allasurutud energia võib olla neurooside, eksitoimingute, unenägude põhjustajaks. Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks: tema, mina, ülemina ning seostas neid mitmel viisil vastavalt ebatervisliku, eelteadvusliku ja teadvuslikuga psüühikas. ,,Tema" (id) on isiksuse tume, nähtamatu ja halvastiorganiseeritud osa. Tema kohta saame infot unenägudest ja neurooside uurimisel. ,,Tema" sisuks on instinktiivsed püüdlused, mis otsivad endale lahendust ja on määratud nn naudinguprintsiibiks. ,,Mina" (ego) kujutab isiksuse organiseeritud alget, seda mis on vaelüliks välismaailma ja ,,tema" vahel. Mina ja tema vahel on barjäär. Tavainimesel kulub väga vähe energiat et seda nn bariääri püsivana hoida, neorootilisel isikul kulub selleks aga väga palju energiat. ,,Mina" funktsiooniks on
annaabi.ee 
