· pH<2- happe viga Potentsiomeetriline tiitrimine · Mõõdetakse indikaatorelektroodi potentsiaali muutust titrandi ruumala muutudes. · Täpsem kui indikaatoriga tiitrimine Tiitrimise lõpp-punkti määramine · Graafik E- V(titrant); · Diferentsiaalkõver: Graafik E/V V (titrant), ekvivalent punktis on maksimum · Teine tuletis 2E/V2 V (titrant),ekv. Punktis muutub märk Vedel membraan elektroodid Kasutamine Kristalsed membraan elektroodid Membraan tehakse Ag halogeniididest saab määrata Cl, Br, I- ioone Polükristalliline Ag2S sulfiidiooni määramiseks Mõlemas on Ag- ioonid piisavalt liikuvad et juhtida elektrit läbi tahke keskkonna PbS, CdS ja CuS koos Ag2S membraanid mis on selektiivsed Pb2+, Cd2+ ja Cu2+ F- elektrood: membraan koosneb lantaanfluoriidi kristallist, millele on lisatud EuF2 Eelised · Kõrge täpsus · Kõrge tundlikkus · Lahjadest lahustest tiitrimise võimalikkus · Mitu komponenti ühest lahusest ilma eelneva eraldamiseta
· Ammooniumnitraat kuulub dünamiidi koostisesse. · Hüdrasiin NH2NH2 on õlijas värvusetu vedelik, mida saadakse näiteks ammoniaagi pehmel oksüdeerimisel hüpokloritiga: 2NH3(aq) + ClO- (aq) N2H4(aq) + Cl- (aq) + H2O(l) · Hüdrasiin on plahvatusohtlik, hea ioniseeriv lahusti. · Kasutatakse raketikütusena ja hapniku eemaldamiseks veest: NH2NH2(aq) + O2(g) N2(g) + 2H2O(l) · Lämmastiku oksüdatsiooniaste halogeniidides on III. · NF3 on lämmastiku halogeniididest stabiilseim, ei reageeri veega. · NCl3 reageerib veega, andes ammoniaagi ja hüpokloorishappe. · NI3 eksisteerib ainult ammoniaadina (NI3·NH3)n. 36. Kirjeldage lämmastiku oksiidide omadusi, lähtudes lämmastiku oksüdatsiooniastmetest. Millised neist on hapete anhüdriidid? Kirjutage olulisemate oksiidide (N2O, NO, NO2, N2O3) tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid. · Lämmastik esineb oksiidides oksüdatsiooniastmetesvI...V.
Joodiühendeis on joodi o.-a. I kuni VII. 4. Halogeenide rühm paikneb Mendelejevi perioodilisuse süsteemi VII rühmas. Halogeenide molekul koosneb kahest aatomist (F2, Cl2, Br2). Joodikristallide molekulivõre tippudes asuvad joodi molekulid (I2). Halogeenide aktiivsus (oksüdeeruv toime) suureneb järjenumbri vähenemisega. Kõige aktiivsem on fluor, kõige vähem aktiivne aga jood. Halogeenide reas (F, Cl, Br, I) tõrjub iga halogeen temast paremal asuva halogeeni halogeniididest välja: 2KBr+Cl2=2KCl+Br2 2KI+Cl2=2KCl+I2 2KCl+I2=reaktsiooni ei toimu Kõik halogeenid moodustavad vesinikuga vesinikhalogeenide (HF, HCl, HBr, HI), mille vesilahused on happed. Elementide järjenumbri suurenemisel fluorilt joodi suunas suureneb aatomite raadius. Vastavalt sellele toimub mittemetalliliste omaduste nõrgenemine. Jood võib olla ühendeis juba metallilise elemendina, näiteks jood(III)nitraadis I(NO3)3 ja fosfaadis (IPO4).
puhastusvahend tinatamisel, meditsiinis rögalahtisti. NH4NO3 on väetis ja lõhkesegude komponent. (NH4)2HPO4 ammooniumvesinikfosfaat on väetis. Ammooniumkatioon võib oksüdeerija (nt nitraatioon) toimel oksüdeeruda, kusjuures reaktsioonisaadused sõltuvad temperatuurist. 250 °C: NH4NO3(s) N2O (g) + 2H2O(g) >300 °C: 2NH4NO3(s) 2N2(g) + O2(g) + 4H2O(g). Kõik laguproduktid on kõrgtemp-il gaasilised. Halogeniidid- Lämmastiku oksüdatsiooniaste halogeniidides on III. NF3 on lämmastiku halogeniididest stabiilseim, ei reageeri veega. NCl3 reageerib veega, andes ammoniaagi ja hüpokloorishappe. NI3 eksisteerib ainult ammoniaadina NI3·NH3)n. Lämmastik vahetult halogeenidega ei reageeri, kuid kaudselt võib saada paljusid eri tüüpi N-Hal sidemetega ühendeid. 36. Kirjeldage lämmastiku oksiidide omadusi, lähtudes lämmastiku oksüdatsiooniastmetest. Millised neist on hapete anhüdriidid? Kirjutage olulisemate oksiidide (N2O, NO, NO2, N2O3) tasakaalustatud
sulamistemp 254ºC, ρ = 9,14 g/cm3 3.24.3. Keemilised omadused, ühendid oksüdatsiooniastmed: -II, II, IV (stabiilseim) ja VI Õhus oksüdeerub Reageerib hapetega → PoII (roosa) → PoIV (kollane) vesinikuga → lenduv hüdriid H2Po (divesinikpoloniid) metallidega → poloniidid, saadakse kuumutamisel (400 – 1000ºC) hapnikuga → PoO2 tahke aine, 2 kristallvormi (kollane ja punane) tuntakse ka PoO (must tahke, saadakse kaudselt) halogeniididest tuntakse tetrahalogeniide PoHal4 (Hal on Cl, Br või I) Tuntud on ka mitmed kompleksühendid, näit. heksakloropolonaadid (NH4)2[PoCl6] jt. 3.24.3. Kasutamine, biotoime 210 Po – energiaallikas “aatomipatareides” (1 cm3 seda isotoopi eraldab pidevalt 1210 W soojusenergiat), kasutatakse kosmoseaparaatides, teisaldatavates seadmetes segus Be või B-ga – neutronite allikas Po ja tema ühendid on väga mürgised 3.25. 17.rühma elemendid: halogeenid (F – At) 3.25.1
annaabi.ee 
