Mida rohkem happed ja alused dissotseeruvad seda tugevamad nad on. Hapete ja aluste reaktsioonivõime ei ole otseselt seotud nende tugevusega. Tugev hape on nt. HCl, nõrk (COOH)2. Tugev leelis on nt. NH3 ning nõrk alus on nt. NaHCO3. b. Hapete moodustumine: Hapnikhappeid saab vastavate oksiidide reageerimisel N:H2O+SO3=H2SO4, vesiniksulfiidhape ja vesinik- halogeniidhapped on vastavate gaasiliste ainete vesilahused ja neid saadakse vesiniku reageerimisel veega H2 + Cl2 = 2HCl või vastavate soolade reageerimisel tugevama happega FeS+H 2SO4=FeSO4+H2S. Aluste moodustumine: aluseid võib saada oksiidide lahust veega Na2O+H2O=2NaOH. Raskesti lahustuvate aluste saamiseks käsitsetakse soola lahuseid leelistega CuSO4+2NaOH = Cu(OH)2+Na2SO4. c
Hapete ja aluste moodustumine. Hape on osake, mis loovutab prootoneid (keemiline ühend, mis lahuses dissots vesinikiooniks ja ainooniks) H2SO42H++SO42-. Alus on aine, mis neutraliseerib hapet, võttes temalt vesikioone. Keemiliselt on ta happe vastand, (alus on osake, mis liidab prootoneid ja moodust vesi OH- +H+H2O). Hapete moodustumine: hapnikhappeid saab vastavate oksiidide reageerimisel N:H2O+SO3=H2SO4, vesiniksulfiidhape ja vesinik-halogeniidhapped on vastavate gaasiliste ainete vesilahused ja neid saadakse vesiniku reageerimisel veega H2 + Cl2 = 2HCl või vastavate soolade reageerimisel tugevama happega FeS+H2SO4=FeSO4+H2S. Aluste moodustumine: aluseid võib saada oksiidide lahust veega Na2O+H2O=2NaOH. Raskesti lahustuvate aluste saamiseks käsitsetakse soola lahuseid leelistega CuSO4+2NaOH = Cu(OH)2+Na2SO4. Happe molekul koosneb ühest või mitmest vastavast aatomist ja happe jäägist, happe molekulis on võimalik asend
Happed ained, mille pH on alla 6; osake (aine), mis loovutab prootoni H2SO4 2H+ + SO42-; HSO4- SO42- + H+ Alused ained, mille pH on üle 8; osake (aine), mis liidab prootoni OH- + H+ H2O. Hapete moodustumine: Happed moodustuvad, kui vesilahustes dissotsieerudes antakse lahusesse vesinikioone. a) hapnikhappeid saab vastavate oksiidide reageerimisel N: H2O + SO3 H2SO4, b) vesiniksulfiidhape ja vesinik-halogeniidhapped on vastavate gaasiliste ainete vesilahused ja neid saadakse vesiniku reageerimisel veega (N: H2 + Cl2 2HCl) või vastavate soolade reageerimisel tugevama happega (N: FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S. Aluste moodustumine: aluseid võib saada oksiidide lahustest veega (N: Na 2O + H2O 2NaOH). Raskesti lahustuvate aluste saamiseks käsitsetakse soola lahuseid leelistega (N: CuSO 4 + 2NaOH Cu(OH)2 + Na2SO4). Happe molekul koosneb ühest või mitmest vastavast
Millised on prootonite kontsentratsioonid järgmistes lahustes: a) pH = 2,7; b) pH = 8,8; c) pH = 12,8? Happed ained, mille pH on alla 6 (prootonid > hüdroksiidioonid); osake (aine), mis loovutab prootoni H2SO4 <->2H+ + SO42-; HSO4- <-> SO42- + H+ Alused ained, mille pH on üle 8 (prootonid < hüdroksiidioonid); osake (aine), mis liidab prootoni OH- + H+<-> H2O Hapete moodustumine: hapnikhappeid saab vastavate oksiidide reageerimisel Nt:H2O+SO3=H2SO4, vesiniksulfiidhape ja vesinik-halogeniidhapped on vastavate gaasiliste ainete vesilahused ja neid saadakse vesiniku reageerimisel veega H2 + Cl2 = 2HCl või vastavate soolade reageerimisel tugevama happega FeS+H2SO4=FeSO4+H2S. Aluste moodustumine: aluseid võib saada oksiidide lahustamisel veega Na2O+H2O=2NaOH. Raskesti lahustuvate aluste saamiseks käsitsetakse soola lahuseid leelistega CuSO4+2NaOH = Cu(OH)2+Na2SO4. Hapete ja aluste tugevuse mõõdupuuks on nende molekulide disotsieerumise määr või aste.
Millised on prootonite kontsentratsioonid järgmistes lahustes: a) pH = 2,7; b) pH = 8,8; c) pH = 12,8 ? Happed on ained, mille pH on alla 6; osake (aine), mis loovutab prootoni H2SO4 2H+ + SO42-; HSO4- SO42- + H+ Alused on ained, mille pH on üle 8; osake (aine), mis liidab prootoni OH- + H+ H2O. Happed moodustuvad, kui vesilahustes dissotsieerudes antakse lahusesse vesinikioone. Hapnikhappeid saab vastavate oksiidide reageerimisel N: H2O + SO3 H2SO4, vesiniksulfiidhape ja vesinik-halogeniidhapped on vastavate gaasiliste ainete vesilahused ja neid saadakse vesiniku reageerimisel veega (N: H2 + Cl2 2HCl) või vastavate soolade reageerimisel tugevama happega (N: FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S). Aluseid võib saada oksiidide lahustest veega (N: Na2O + H2O 2NaOH). Raskesti lahustuvate aluste saamiseks käsitsetakse soola lahuseid leelistega (N: CuSO4 + 2NaOH Cu(OH)2 + Na2SO4). Hapete ja aluste tugevuse määrab happe ja aluse molekulide dissotsiatsiooni määr
annaabi.ee 
