Halogeenalkaanid Nimetus Struktuur (Rahvapärane Füüsikalised omadused Füsioloogilised Kasutamine Esinemine/saami valem nimetus) omadused ne Tuntud ka kui CCl4 Süsiniktetrakloriid, Värvitu, omapärane lõhn, lenduv, Mürgine, Kuivpuhastusvahendina Saadakse Tetraklorometaan tetrakloorsüsinik tavatingimustel vedel, ei juhi narkootiline toime plekkide triklorometaani elektrit,vees mittelahustuv, veega eelmaldamiseks, rasvade reageerimisel ...
Freoonideks nimetatakse madala molekul-massiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro-kloroühendid. Freoonid on: Püsivad Mittepõlevad Mittemürgised Rõhu all toatemperatuuril kergesti veeldatavad gaasilised ained Halogeenalkaanid keskkonnasaastajana Osooniaugud Kasvuhooneefekt Putukatõrjevahendid Kahjustavad rängalt maksa ja kesknärvisüsteemi. Võivad põhjustada geenimutatsioone. Halogeenalkaanide esindajad Tetraklorometaan Diklorometaan Triklorometaan Kloroetaan Trijodometaan Tetraklorometaan On omapärase lõhnaga, Metaan osaleb atmosfääris värvuseta, kergesti lenduv keemilistes reaktsioonides mürgine vedelik. ning on üks olulistest kasvuhoonegaasidest. Tema eluiga atmosfääris on umbes Sulamistemperatuur -22.9 10 aastat. Keemistemperatuur 76.7
kloor on lihtainedena hirmsasti mürgised, nende halogeeniaurud on aga teravalõhnalised ja halvustavad meie tervist, sest kahjustavad suurel märal hingamisteid. Seetõttu sooritatakse ka kooliprogrammi järgi nendega läbitavad katsed töötava tõmbega tõmbekapis. Mõned halogeenalkaanid alluvad organismis mitmesugustele muundumistele ning põhjustavad raskeid kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi, mis võivad lõppeda isegi invaliidistumisega. Kui aga rääkida halogeenalkaanide poolt tekitatud keskkonnaprobleemidest, siis tuleb kindlasti kõne alla niisugune murekoht nagu meie Maa osoonkihi kurnatus. Kuulsad keemikud Mario Molina Mehhikost ja Hollandist pärit Paul Jozef Crutzen on koostöös uurinud osooniauke ning selle tulemusena saanud ka Nobeli preemia laureaatideks. Kõik see on tänu nende avastusele gaasiliste halogeenalkaanide alal. Selgus, et halogeenid reageerivad osooniga atmosfääris ja seetõttu väheneb selle konsentratsioon.
1. Halogeenid – org. ühendid , milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. 2. Nukleofiil – vaba elektronpaariga osake, kannab negatiivset laengut. 3. Elektrofiil – tühja orbitaali ja positiivse laenguga osake. 4. Hüdrofiilsus – veelembeline 5. Hüdrofoobsus – vett tõrjuv 6. Freoonid – klorofluoroalkaan 7. Pestitsiidid – haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohu tõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Millised on halogeenalkaanide põhilised omadused? Toime organismile? - vedelikud või tahked ained - hüdrofoobsed - ei lahustu vees - tihedus on suur, veest „raskemad“ Organismile on enamjaolt mürgised, need on narkootilise toimega. Põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi. Võib lõppeda invaliidistumisega või surmaga. Kus kasutatakse halogeenalkaane? - rasvade, õlide ja vaikude valmistamiseks - narkoosiks - külmetusmasinates - kahjurite tõrje - keemiline puhastus
Trijodometaan CHI3 Jodoform Füüsikalised omadused · Kollakas · Tavatingimustel tahke · Väga omapärane lõhn · Magus maitse · Vees lahustumatu · Veega võrreldes kõrgem sulamist°C Trijodometaan Füsioloogilised omadused · Mingil määral mürgine Kasutamine, saamine · Hambaarstid kasutavad kirurgilistel protseduuridel desinfitseeriva vahendina ning hambajuurekanalis raviks · Metaanist asendusreaktsiooniga Halogeenalkaanide seos dioksiinide, freoonide ning keskkonnasaaste vahel · Dioksiinid, freoonid, haloonid saastavad keskkonda, kahjustavad osoonikihti · Haloonid süsivesinike broomiühendid · Freoonid keemiliselt püsivad gaasilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega · Dioksiinid põlemisel tekkivad keemilised ühendid Täname tähelepanu eest!
OH) nõrkadeks nukelofiilideks on halogeenid(Fl, Cl, Br, I) ja tugevate hapete anioonid (HSO4, NO3) ELEKTROFIILSUSTSENTER PAIKNEB ALATI NÕRGA NUKLEOFIILI KÕRVAL!!!!!!! 3. Elektrofiil- osake, millel on positiivne laeng või vaba orbitaal. Kõik katioonid on elektrofiilid. (H, Li, Ca) 4. Hüdrofiilsus- aine omadus märguda e. Seonduda vee molekulidega 5. Hüdrofoobsus- veega vastastikmõju puudumine. Ei moodusta veega vesiniksidemeid. 6. Millised on halogeenalkaanide põhilised omadused? Toime organismidele?- a. Füüsikalised omadused: a.i. Vedelikud, tahked ained a.ii. Hüdrofoobne a.iii. Puudub vastastikmõju veega a.iv. Veest raskemad a.v. Vedela halogeeni ja vee segu kihistub kiiresti. b. Toime organismidele: b.i. Mürgised b.ii. Kergesti lenduvad halogeenid narkootilise toimega b.iii
aatomid on seotud halogeeni aatomitega Hüdrofoobsus aine omadus tõrjuda vett st ei märgu ning ei moodusta vesiniksidemeid Hüdrofiilsus aine omadus siduda enda pinnaga vett ning luua vesiniksidemeid Freoonid madala molekulmassiga alkaanide (enamasti metaani või etaani) fluoro-kloroderivaadid Pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide seal hulgas ka haigusetekitajate hävitamiseks Halogeenalkaanide põhilised omadused Enamik on vedelikud või tahked ained Hüdrofoobsed ega lahustu vees Tihedus on suur, veest raskemad Vedela HÜ ja vee segu kihistub kiiresti Kasutamine Rasvade, õlide, vaikude, polümeeride jt materjalide lahustamiseks Kloroformi kasutati kunagi narkoosiks Tetraklorometaan on üks komponent tulekustutites Pestitsiidid kahjurite tõrjeks Omadus - Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel neelab algav
annaabi.ee 
