Rauaaja asulates ikka rohkelt keraamikat- paksuseinalised nõud toidu valmistamiseks ja säilitamiseks ja peenkeraamika toidu serveerimiseks. Oli ka pronksist ja kullast nõusid, kuid need rohkem seotud matuserituaalidega. Rauaajal hakati tootma ka klaasist helmeid. Tootmisjälgi eriti pole, Machidast on jälgi. Puidujäänuseid on leitud Hallstadi soolakaevandustest ja veelalustest asulatest. Peamiselt tööriistade käsivarred. Hallstati soolakaevandustest on leitud ka tekstiili. Lina ja vill on olnud peamiselt kasutusel olnud, aga ka siidi ja karusnahka. Hallstatis on peamiselt vill, mida on värvitud kollaseks, roheliseks, punaseks ja siniseks. Hallstati matused: Hochdorf 1500 eKr. Suur-suur kääbas, u 8 m kõrge. Mehematus. Sees oli hauakamber, mis oli väga rikkalikult sisustatud. Vix, Mont Lassois. Naisematus. Täiesti rüüstamata hauakamber. Sisaldas peaageu 0,5 kg kaalunud kullast võru
· Aleksandria traditsioon põhiliselt kreeka autorid alates 1. saj pKr: Dion Chrysostomos, Hippolytos, Diogenes, Laetrios · Kolmandana kasutatakse mingil määral Vana-iiri saagasid, mis puudutavad ainult druidismi Iirimaal. Kõige vanemad keltide materiaalse kultuuri leiud, alates hilispronksiajast (12001000; 1000800 eKr). Austria Alpides koht, kus kaevandati soola (Hallstati kultuur). Keltide seas ei olnud kirjaoskus levinud ega tunnustatud, oluliseks peeti suulisi pärimusi, lepinguid, teadmisi. 3. Keltide uurimine alates 17.sajandist. Euroopa, peamiselt Inglise ja Prantuse õpetlased hakkasid alles 17.18. saj uuesti keldi keelte mõistet kasutama keelte kohta, mida kõneldi Loode-Euroopa asustanud rahvaste seas. Uuesti kasutas keltide nimetust Milton poeemis ,,Kaotatud paradiis" (1667). Huvi keltide vastu arenes pikkamisi
Siis saadi meteoriitidest seda. 12. saj eKr oli raud tuntud Kreetas. Võttis poolteist sajandid, et kesk-euroopasse jõuaks, sealt hakkas järk-järgult levima põhja poole. Et soomaagist rauda saadi pandi vaheldumisi söekiht ja mingi asja kiht, tõmme pidi väga hea olema, siis raud hakkas maagist vähehaaval välja sulama. Eestis tehtud katsed näitasid, et peab olema ka lõõts, millega puhud õhku sisse. Hallstati kultuur See on sidemetes lõunapoolsete aladega, vahendab Kreeka ja Etruskide kult. saavutusi ka põhja poole. Oma nime on saanud Hallstati väikelinna järgi, mis on tänapäeva Austrias, seal 19. saj avastati kalmistu, mida uuris kohalik mäeinsener Ramsauer. Ta kaevas 17 aasta jooksul üles 993 matust, tegi suure aruande, saatis Viini ja siis üks arheoloog avaldas neid oma nime all. Sealt vist leiti rauast mõõku ja pronksist asju jne. Sealsetest soolakaevandustest
ümbes 1500 eKr. Nad hoidsid neid saladusi ainult enda teada. Tutanhamoni hauakambrist on leitud ka kuldesemete juurest üksikuid raudesemeid rauaga kaunistati kulda, sest kuld oli palju tavalisem kui raud. Hallstatti kultuuri (800-500eKr) valmistatud pronksmõõk sattus ka Eestisse. Seega oli väga oluline kultuur raua levikul. Johann Georg Ramsauer kaevas ühest kalmistust välja 17 aasta jooksul 993 matsut (Hallstati kalmistu). Kalmistute lähedusest avastati ka Hallstatti soolakaevandus. Soolakaevandused andsid ka selle piirkonna ülikutele head tulu, käigud võivad olla isegi mitmesaja meetri sügavusel. Neid käike on uuritud ka arheoloogiliselt ja sealt on saadud ka soolavaringu alla jäänud kaevureid. Hallstatti keskuses on kirik, mida nimetatakse Beinhausiks (luumajaks), kajastab palju hilisemat kultuuri. Nimelt on ta mähedevahelises orus, ja selle kiriku riiulitel palju kolpasid.
mitmesuguseid raudesemeid ( rauast relvi, tänu millele suutis see riik muutuda suureks ja võimsaks.) Oluline on ka see, et nad suutsid rauatootmist hoida saladuses ja alles u 1200 , kui hetiide riik hävis levis rauatöötlemise saladus mujale. Raud levis kiiresti Kreetale ja Kreekasse 12 saj oli seal juba raud tuntud, sealt edasi Itaaliasse ning hiljem ka kesk-Euroopasse. Hallstatt varane rauaaja kultuur , mis mõjutas olulisel määral kogu põhja poolset Euroopat.. Hallstati kultuur näitab selgelt, mida endaga võis kaasa tuua raua kasutuselevõtt ( üh suurema diferentseerumise). Et oma vara kaitsta rajati linnuseid. Üks tuntumaid on Heuneburgi linnus Lõuna-Saksamaal. Hallstatile järgnes La- Tene kultuur, sai alguse u 500 ekr , kestab kuni ajaarvamise vahetuseni. Alguse sai Sveitsist, kuid levis laialdaselt . Leiti Neuenburgi järvest , kus madala veetasemega tõusid esile vaiad.
annaabi.ee 
