paljad, alt peaaegu paljad, vastu valgust vaadates rood läbipaistvad, 4...10 cm pikad, 2...5 cm laiad. Cornus alba– siberi kontpuu Lehed elliptilised, ühtlaselt teravneva tipuga, ümardunud alusega, pealt tumerohelised, alt sinakashallid, pealt hõredalt, alt (tihedalt) lühikarvased, 5...10 cm pikad, 2...7 cm laiad. Cornus sanguinea– verev kontpuu Lehed laielliptilised, äraspidised, laimunajad kuni ovaalsed, lühikese terava tipuga, pealt tuhmrohelised, alt hallrohelised, rohkete pikkade karvadega, 5...10 cm pikad, 3...7 cm laiad. Lonicera xylosteum – harilik kuslapuu Lehed elliptilised, ovaalsed kuni laimunajad, terve ja ripsmelise servaga, tavaliselt paelt ja alt karvased, 3...6 cm pikad, 2...5 cm laiad. Viburnum opulus. – harilik lodjapuu Lehed laimunajad kuni ümmargused, 3-hõlmalised, sõrmroodsed (3 tugevat basaalroodu), hõlmad jämehambused, alt kahvaturohelised, tihedalt karvased. Leherootsul näärmed. Viburnum lantana – villane lodjapuu
Okkad 2-kaupa, 5-7cm pikad, keerdunud. Pungad 2-3cm pikad, tumepruunid. Käbid munajad, kõrverdunud, 3-5cm. Puit helepruun. Kasutatakse saematerjaliks, ka haljastuses. Eristamise tunnused: Kõrgus, okkad, pungad, käbid, puit. 13. Makedoonia ja valge mänd Makedoonia mänd: Pinus peuce Pärineb Balkani poolsaarelt, Põhja-Kreekast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 20-25m. Pinnase suhtes vähenõudlik, külmakindel, valgusnõudlik. Okkad 7-10 cm pikad, 5-kaupa koos, kolmetahulised, hallrohelised. Käbid 8-15cm pikad, sageli kõverdunud, ripuvad. Puit pole eriti tugev. Kasutatakse haljastuses. Valge mänd: Pinus strobus Pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 40-50m. Ei talu põuda. Muidu vähenõudlik. Okkad 7-12cm, 5- kaupa koos, kolmetahulised. Pungad munajad, vaigused. Käbid 8-15cm, sageli vaigused, rippuvad. Puit hea kvaliteediga ja hästi töödeldav. Puit on tähtis tooraine ehituses, mööbli- ja paberitööstuses. Kasutatakse ka haljastuses.
mäestikupuuna väga valgusnõudlik, seetõttu tuleks teda kultiveerida üksikpuudena või väiksemate gruppidena. Talub meie kliimat normaalselt ning on külmakindel, viljub regulaarselt. Koorepõletiku suhtes immuunne. Väga dekoratiivne. Suuremaid puid on kasvamas Viljandimaal Olustvere pargis, Valgamaal Taagepera pargis, Järvseljal, Tallinna BA- s jm. Kõrgus 20...25 m. · Okkad 7...10 cm pikad, asuvad pintslina tihedalt (5-kaupa), kolmetahulised, õhulõheridadest hallrohelised, saagja servaga, püsivad võrsel 3 aastat. Okaste läbimõõt 0,5...1,0 mm. · Käbid 8...15 (20) cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, avanenult 5...7 cm, sageli kõverdunud, rootsulised, rohekaskollased kuni kollakaspruunid (asend võrsel horisontaalne või rippuv). · Võrsed on sügistalvel pruunikasrohelised, hiljem hallpruunid, karvadeta (paljad), okkakimpude all pikad pruunid soomused · Seemned oranzpruunid, koos tiivaga kuni 2(2,5) cm pikad
tüvekoorele ning annab tänu kiirele kasvule nooruses kiiremini haljastusefekti kui harilik mänd. Pinus peuce Griseb. makedoonia mänd ehk rumeelia mänd Kuulub alamperekonda Haploxylon ja sektsiooni Strobus. Võrsed on sügistalvel pruunikasrohelised, hiljem hallpruunid, karvadeta (paljad), okkakimpude all pikad pruunid soomused. Okkad 7...10 cm pikad, asuvad pintslina tihedalt, kolmetahulised, õhulõheridadest hallrohelised, saagja servaga, püsivad võrsel 3 aastat. Okaste läbimõõt 0,5...1,0 mm. Käbid 8...15 (20) cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, avanenult 5...7 cm, sageli kõverdunud, rootsulised, rohekaskollased kuni kollakaspruunid (asend võrsel horisontaalne või rippuv). Seemned oranzpruunid, koos tiivaga kuni 2(2,5) cm pikad. H=20...25 (30)m. Kasvab exJugoslaavias (Tsernogoorias, Makedoonias), Bulgaarias, Ida- Albaanias, Põhja-Kreekas 750-2200 m kõrgusel mägedes. Areaali üldpindala on kuni 30 000 ha
annaabi.ee 
