Tähtsal kohale olid preestervennad, kes pidasid kiriklikke talitusi.’ Kõige paremini on säilinud, seal juures taastatud Narva ordulinnus, üsna palju on alles ka Rakvere ordulinnusest. Mõlemad rekonstrueeritud muuseumiteks. Koosseis Ordu eesotsas seisis kõrgmeister. Tema valitses kõiki ordu harusid (Liivimaa, Preisi). Orduliikmed jagati kolmeks: Rüütelvennad Preestervennad Seersantvennad ehk hallmantlid. Lisaks ordu täisliikmetele olid ordus ka ilmikutest poolvennad, kes tegelesid tavaliselt käsitöö ja muude madalama taseme majandusülesannetega. Liivimaal on neid allikates mainitud väga harva. Sõjajõud Ordu peamine eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. Lisaks rüütlitele osalesid sõdades piiskoppide vasallid ja kohalik rahvas. Hiljem 15. sajandil asendus sõjajõud suurel määral palgasõduritega.
sõltumatuks ning hakkas ajama iseseisvat poliitikat, alustades 1208. aastal liidus latgalitega eestlaste vastu sõda. ● 1236. aastal kaotas ordu Saule lahingu leedulastele ning väga paljud, võimalik et pooled, orduvendadest langesid. Liivi ordu ehk Liivimaa ordu ● katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562 ● Orduliikmed jagati kolmeks: rüütelvennad, preestervennad ja seersantvennad ehk hallmantlid Katoliiklikud ordud on rühmitatud: vaimulikud rüütliordud (johanniidid, templiordu, Saksa ordu) mungaordud (benediktlased, tsistertslased), hospidaliordud (antoniidid), kerjusordud (frantsisklased),augustiinlased, jesuiidid. 10 Täida tabel! ORDU KLOOSTRITE ASUKOHT EESMÄRGID (mungad/nunnad) tsistertslased Kärknas Elada rangelt selle kloostrielu reegli
saj) • 15-16 saj kohalike aadlike pojad • Tartu piiskop Bartholomeus Savijerwe • Rüütelkond - rüütlite organisatsioon oma huvide kaitseks maaisandate ees • Saksa ordu peakorter Marienburgis • Eesotsas üldkapiitli valitud kõrgmeister - Liivimaa meister • Territooriumi haldasid käsknikud - komtuurid ja foogtid - keskusteks linnused • Valget mantlit kandvad rüütelvennad - aadlipäritolu • Preestervennad - jumalateenistus, kirjalik asjaajamine, hallmantlid - teenrid • Polnud kohalikud (Saksamaa komtuurkonnad) • Keskaja lõpul hoolekandeasutus • Saksa ordu põhieesmärk kaitsta Liivimaa kristlasi • Sõjateenistus • 13 saj konfliktid leedulastega LÄÄNIKORD • Maaisanda dolmeen - talupoegade haritav maa • Tuludest kattis riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud • Eramõisad • Vasallid said lojaalsed, võitlusvõimelised Põhja-Saksa väikeaadlikud
paiknenud keskustes nagu Valga alev või Volmari linn, mis kõigele lisaks ei olnud ühegi Liivimaa maahärra residentsiks ehk neutraalne ala. Retsessid- Ehk maapäeva otsus, mille jõudmine oli keerukas protsess, mis piiras saadikute mandaatide piiratus ning konsensuse nõue. Puudus ka täidesaatev võim, mis oleks otsuste täitmist kontrollinud. 21. Ülemkihi ja linnarahva sotsiaalsed rühmad Liivimaal: Ordurahvas- Ordut moodustasid: 1) Rüütelvennad ehk sõjamehed, 2) Hallmantlid, kes omasid madalat päritolu (seersantvennad), 3) Preestervennad, kes viisid läbi vaimulikke talitusi, jutlusi ja ka kirjutajad. Ordu juht oli kõrgmeister, kõrgeim otsustuskogu oli üldkapiitel. Liivimaa orduvalduse juht oli meister. Sõjaväe juht oli maamarssal. Ordu territooriumit ehk komtuurkonda juhtisid komtuurid ja foogtid. Ordusse astudes pidid vennad oma ilmalikud sidemed maha jätma ja omavahel võrdsed olema, kuid siiski on märgata, et kõrgemalt sündinud vendade karjäär on
annaabi.ee 
