C. GZ 0% D. GG 0% Score: 0/10 6. Milline on terase X12CrNi18-10 keemiline koostis? Student Value Correct Answer Feedback Response A. 0,12%C; 100% 18%Cr; 10%Ni B. 1,2%C; 0% 18%Cr; 10%Ni C. 0,12%C; 0% 1,8%Cr; 1,0%Ni D. 1,2%C; 0% 18%Cr; 1,0%Ni Score: 10/10 7. Milline on hallmalmide margitähise tähttähis? Student Value Correct Answer Feedback Response A. GJL 100% B. GJS 0% C. GJM 0% D. GJT 0% Score: 10/10 8. Milline on sulami AC-AlSi13 liik ja koostis? Correct Student Response Value Feedback Answer A. silumiin, 13%Si 100% B
Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmikristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, perliit+ferriit või ferriit. Vastavalt sellele nimetatakse malmi perliit-, ferriitperliit- või ferriithallmalmiks. Suurima tugevusega on perliithallmalm (nimeta-takse ka kvaliteetmalmiks). Kõigi libleja grafiidiga hallmalmide plastsus (sitkus) on aga väga väike katkevenivus ei ületa 0,5%. 5 1.3 Keragrafiitmalm Keraja grafiidiga malmid saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida lisatakse 0,1...0,2 massiprotsenti. Selel 1.38b on näha grafiidiosakestetüüpiline kuju keragrafiidiga malmis. Metalse põhimassi struktuur võib
c. pronks; 10%Cu ja Al, ülej. Zn d. alumiiniumpronks; 10%Al-sisaldusega vasesulam Küsimus 16 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Terased liigitatakse keemilise koostise järgi: Vali üks või enam: a. madallegeerterased (legeerivaid elemente alla 10%) b. kõrglegeerterased (legeerivaid elemente üle 10%) c. legeerterased d. mittelegeerterased Küsimus 17 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on hallmalmide margitähise tähttähis? Vali üks: a. GJM b. GJT c. GJS d. GJL Küsimus 18 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged terase ja malmi liigituse ning tugevusomaduste kohta? Vali üks või enam: a. Tsementiiditavate teraste süsinikusisaldus on 0,05 ... 0,25 % b. Malmid on tugevusomdaustelt paremad, kui terased c. Terased liigitatakse kõige laiemalt kahte suurde gruppi: legeerterased ja madallegeerterased d
st? *tsementiiditavad terased- C<=0,25% *parendatavad terased C= 0,3......0,5% 6.üleeutektoidterase karastustemperatuur ja struktuuriosad? On faasipiiride Ac1 ja Acm vahel. Üle Ac1 säilib martensiit ja kõrval sekundaarne tsementiit,mis suurendavad kõvadust. Üle Acm(täiskarastamine) jääb jääkausteniit.ohtlik austeniidi tera kasvule, tekib jämeda teraline martensiit,teras haprub ja kõvadus väheneb. 7.Karbiide moodustavad legeerivad elemendid? Fe-Mn-Cr-Mo-W-Nb-V-Zr-Ti 8.Hallmalmide plastsus(A%) ja max tõmbetugevus Rm? Grafiit on liblejas-vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust mis on praktiliselt 0%. Rm= 350 N/mm2. 9.Milles seisneb duuralumiiniumi TT? Duuralumiiniumi TT seisneb karastamises ja vanandamises 10.Messingi põhikomponent ja ja põhilisand? Põhikomponent on Cu ja põhilisand on Zn 40% 11.selgtada tähised? PE- polüetüleen PP-polüpropüleen PVC-poluvinüülkloriid PC-polükarbonaat 12.Millises piires on tehnokeraamika kõvadus
termotöötlusest. *tsementiiditavad terased- C<=0,25% *parendatavad terased C= 0,3......0,5%. 6.Üleeutektoidterase karastustemp ja struktuuriosad.On faasipiiride Acl ja Acm vahel. Üle Acl säilib martensiit ja kõrval sekundaarne tsementiit, mis suurendavad kõvadust.Üle Acm(täiskarastamine) jääb jääkausteniit. Ohtlik austeniidi tera kasvule, tekib järedateraline martensiit, teras haprub ja kõvadus väheneb. 7.Karbiide moodustavad legeerivad elemendid.Fe-Mn-Cr-Mo- W-Nb-V-Zr-T i 8.Hallmalmide plastsus ja max tõmbetugevus Rm?Grafiit on liblejas-vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust, mis on praktiliselt 0%, Rm=350N/mm2 9.Milles seisneb duralumiiniumi termotöötlus?Seisneb karastamises ja vanandamises. 10.Messingi põhikomponent ja põhilisand?Põhikomponent on Cu ja põhilisand Zn 40% 11.Selgita tähised.PE-polüetüleen, PVC-polüvinüülkloriid, PC- polükarbonaat. 12.Millises piires on tehnokeraamika kõvadus?1200-3000HV piires. 7.variant. 1.K8 n=1+8*1/8=2 =0,68
ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmi kristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, perliit+ferriit või ferriit. Vastavalt sellele nimetatakse malmi perliit-, ferriitperliit- või ferriithallmalmiks. Suurima tugevusega on perliithallmalm (nimetatakse ka kvaliteetmalmiks). Kõigi libleja grafiidiga hallmalmide plastsus (sitkus) on aga väga väike katkevenivus ei ületa 0,5%. Keragrafiitmalm Keraja grafiidiga malmid saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida lisatakse 0,1...0,2 massiprotsenti. Selel 1.38b on näha grafiidiosakeste tüüpiline kuju keragrafiidiga malmis. Metalse põhimassi struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoogselt iblegrafiidiga malmiga kas ferriit, ferriit+perliit või perliit. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi
järgneb grafiidi struktuuri tähis. Tähis Grafiidiosakeste kuju Näited: GJL - liblegrafiitmalm L Liblegrafiit GJS - keragrafiitmalm S Keragrafiit M Pesagrafiit GJM - tempermalm N Vaba grafiit puudub Sümbolitele järgnevad numbrid, mis näitavad minimaalset tõmbetugevust või Brinelli kõvadust, näiteks hallmalmide puhul GJL-200 või GJL-HB195. Sümbolitele võib järgneda ka numbrid, mis näitavad tõmbetugevust ja katkevenivust, näiteks keragrafiitmalmide puhul GJS-600-3. 6.Mitteraudmetallid ja mitterauasulamid. Mitteraudmetallide liigutus. Mitteraudmetallide e. värvilismetallide hulka kuuluvad kõik metallid peale raua. Mitteraudmetallid ja sulamid liigitatakse omadustest lähtuvalt a) tiheduse järgi: – kergmetallid ja -sulamid – keskmetallid ja -sulamid – raskmetallid ja -sulamid
Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmi kristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, perliit+ferriit või ferriit. Vastavalt sellele nimetatakse malmi perliit-, ferriitperliit- või ferriithallmalmiks. Suurima tugevusega on perliithallmalm (nimetatakse ka kvaliteetmalmiks). Kõigi libleja grafiidiga hallmalmide plastsus (sitkus) on aga väga väike katkevenivus ei ületa 0,5%. 22) Tempelmalmid ja nende omadused. Kasutamine. Tempermalm Valgemalmide struktuuri kujunemine on jälgitav Fe-Fe 3C faasidiagrammil. Valgemalmi süsinikusisaldusega 2,2...3,0% ja ränisisaldusega 0,7...1,5% kasutatakse tempermalmist valandite tootmiseks. Vastav tehnoloogiline protsess seisneb selles, et valgemalmi struktuuriga valandeid lõõmutatakse pikka aega temperatuuril 950...1050 °C
Karastamine. Karastatakse perliitse või ferriitperliitse metalse põhimassiga vaba grafiidiga malme (hall-, keragrafiit- ja tempermalme). Tavakarastamisel on malmide karastustemperatuur sõltuvalt metalse põhimassi C-sisaldusest piires 850...950 oC, jahutus vees või õlis. Metalse põhimassi kõvadus peale karastamist sõltub otseselt karastusviisist ja sellest tulenevast struktuurist (martensiitne, beiniitne, perliitmartensiitne) Pindkarastamisel on karastustemperatuur mõnevõrra kõrgem (hallmalmide korral 850...950 oC, keragrafiitmalmide korral 950...1100 oC), kuumutus kõrgsagedusvooludega (6...10 s), jahutus vees või õlis. Noolutamine. Nii nagu terastegi korral, noolutatakse reeglina malme karastuspingete kõrvaldamiseks ning sitkuse ja plastsuse tõstmiseks. Malmide noolutustemperatuur analoogselt terastele on piires 150...650 oC sõltuvalt nõutavast kõvadusest ja sitkusnäitajatest. 6. Alumiinium ja sulamid. 7. Vask ja vasesulamid. 8. Titaan ja titaanisulamid. 9
hallmalmiks. Grafiidiosakeste kuju, vaadelduna ferriithallmalmiks. mikroskoobi all, on esitatud selel 1.38a. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust Suurima tugevusega on perliithallmalm (nimeta- (katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse takse ka kvaliteetmalmiks). Kõigi libleja grafiidiga põhimassi struktuurist). See-eest sõltuvad surve- hallmalmide plastsus (sitkus) on aga väga väike – tugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi katkevenivus ei ületa 0,5%. struktuurist. Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmi Keragrafiitmalm kristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis Keraja grafiidiga malmid saadakse sulamalmi on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida tööstuses laialdaselt
(katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse ferriithallmalmiks. põhimassi struktuurist). See-eest sõltuvad surve- tugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi Suurima tugevusega on perliithallmalm (nimeta- struktuurist. takse ka kvaliteetmalmiks). Kõigi libleja grafiidiga Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmi hallmalmide plastsus (sitkus) on aga väga väike kristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis katkevenivus ei ületa 0,5%. on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Keragrafiitmalm Keraja grafiidiga malmid saadakse sulamalmi modi- fitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida
annaabi.ee 
