Kui on küllaldaselt toitu, siis eosed. kasvavad tal mõned seeneniidid Valmides vabanevad seeneniitide otse üles. Nende tipus tekkivad otsast ükshaavalt. kerajad tumeda nutid. Altpoolt tekib Järjest eoseid Eoste valmisel katkeb eosla kest, juurde. eosed vabanevad ja kanduvad Seeneniitide tõttu nimetatakse õhuvooluga laiali. Sattunud seda hallitusseent soodsatesse tingimustsesse, pintselhallikuks. hakkab eos idanema ning sellest areneb uus nutthalliku seeneniidistik. Võtud materjal: Bioloogi õpik I osa .Lk 56- 57.
SEENED, SAMBLIKUD KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda seente ehitust, toitumist ja paljunemist. 2. Kirjelda hallitusseent (ehitus, toitumine, paljunemine, kahju, kasu inimesele, tähtsus looduses). 3. Joonista pärmseen märgi juurde osad, kirjelda nende toitumist ja paljunemist, kasutamist. 4. Miks kergitab pärm tainast? 5. Joonista kübarseen, märgi juurde osad, kirjelda nende toitumist ja paljunemist. 6. Too näiteid mürgistest, kupatatult söödavatest, värskelt söödavatest ja lihtsalt mittesöödavatest seentest. 7. Kuidas eristada valget kärbseseent ja arusampinjoni? 8
seenemürke, mis on ohtlikud nii inimesele kui ka loomadele põhjustab naha ja seedekulgla kahjustusi ning mõjutab vereloomet. · Ta suudab kasvada märjal heinal, põhul, paberil, tapeedil, laepaneelidel, vaipadel, tselluloosi sisaldavatel isolatsioonimaterjalidel, kipsplaatidel ja paljudel teistel materjalidel. Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Kirjanduse andmeil on eelmise sajandi viimasel kümnendil USA's seostatud seda hallitusseent kopsuverejooksude tekkega imikutel. · Et seenest vabaneda, tuleb rakendada üldisi tõrjemeetmeid. · Kui ilmnevad allergilistele haigustele viitavad haigussümptomid, siis võiks pöörduda allergoloogi vastuvõtule, et teha kindlaks võimalik allergeen. Mikroseente mõju hoonete sisekeskkonnale ja esemetele. · Mikroseente põhiline talitlus looduses on lagundada mitmesuguseid elutuid materjale. · Mikroseente mõju inimesele on seega
toksiliste ekvivalentide koefitsient (toxic equivalents quotient = TEQ) Dioksiinilaadsete ühendite summaarne päevane manustamine (daily intake) on tööstusmaades 1-2 pg TEQ/kg kehakaalu kohta. Poolestusajaga 8 aastat viib see mõõdetud sisaldustele ~ 30 ppt TEQ keha rasvkoes. 23. Mükotoksiinid: aflatoksiinid, ohratoksiinid. Siia kuuluvad rohkem kui 250 erinevat detekteeritud toksiini, mida teatud tingimustes produtseerivad ligikaudu 120 erinevat seent või hallitusseent. Paljude korral pole nende mõjusid täpsemalt uuritud. Levinuimad mükotoksiinid pärinevad perekonna Aspergillus liikidest A. flavus, A. parasiticus, A. nomius (aflatoksiinid), A. ochraceus või A. melles (ohra-toksiinid), A. versicolor või A. nidulans (sterigmatotsüstiin) ning perekonna Fusarium liikidest F. graminearum (zearalenoon e. fusariotoksiin F2), F. oxysporum või F. tricinctum (fusariotoksiin T2) ning F. roseum (vomitoksiin).
väiksem, võib pidada seda, et kriitilisi külmasildu oli puitkorterelamutes võrreldes suurpaneel- või telliskorterelamutega oluliselt vähem. Paljudes proovides oli üksikuid seenefragmente ning eoseid, mida ei saanud seostada ühegi konkreetse seeneperekonnaga. Nende esinemine kleeplindiproovidel on märgiks, et mingis piirkonnas, mis võib olla varjatud, esineb hallitusseeni rohkem. Proovidest ei avastatud Penicilliumi hallitusseent, mis viitas sellele, et uuritud korterites ei olnud püsivalt läbijooksust märgi puitpindasid. Tabel 9.3 Erinevate hallitusseente esinemise sagedus kleeplindiproovidel. Leid Kahjustuste sagedus, % Puit- Tellis- Suurpaneel- korterelamud korterelamud korterelamud
annaabi.ee 
