Teooria Invertaas on ensüüm (süstemaatilise nimega b-D-fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas), mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside hulka, mis katalüüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib b-D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule. Kõige levinum b-D-fruktofuranosiid on looduses sahharoos, mille hüdrolüüsiproduktideks on b-D-fruktoos ja b-D-glükoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallituseened, paljud taimed, aga ka mesilased. Inimesel on invertaas vajalik seedeensüüm. Sahharoosi hüdrolüüsi käigus tekkinud produktide glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks võib kasutada mitmeid meetodeid. Antud töös kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi (valmistatakse kõrge konsentratsiooniga lahuses, võttes üks ühele hulga ja triloon-B)
lõhustumine.Algselt püroviinmarihape-siis piimahpe ja või etanool.Homofermentariivsel tekib piimahape. Heterofermentatiivsel- piimhape, äädik, sipelg, propioon ja sidrunhape ja etanool. Käärimisel osalevad : Bakterid(acteobacter-prod.süsivesikust äädikhapet, streptococcus-köögiviljadelt., Leuconostoc-produt.piimhapet.,Pedicoccous-köögiviljade ja õlle kääritamisel, Lactobacillus-piimhapet.), Pärmseened-Saccharomyces-cerevisae(leiva ja alkohili tootmisel) Hallituseened- Aspergillus,Penicillum-äädikhappe ja piimhappe produtseerimisel. 33. Aiasaaduste hapendamine Köögiviljadel:suhkur muutub piimhappebakterite toimel piimhappeks.Kasutatakse alati keedusoola-tõkestab kahjulike mikroor. Üldnõuded: puhtus, sobiv temperatuur algfaasi(16-18 kraadi), säilitusfaasis(0-4 kraadi), eelistada mahetoorainet, lisandidte sool. Liigne sool pidurdab hapnemist. Mida kauem hapnemine kestab, seda rohkem piimhapet, , seda hapumaks muutub. 34
niiskust (vähemalt rakuseinte küllastuspunkti ulatuses); suhteliselt happelist keskonda (pH 2...7) 3.1. Sinetus-, rohetus- ja hallitusseened Sinetus ja hallitusseened põhjustavad puidu värvi muutust. Sellised seened toituvad puidurakkudes olevatest lahustatud ainetest ega kahjusta seepärast rakuseinu, Need seened ei mõjuta märgatavalt puidu tugevust. Hallituseente hüüfid on sageli värvusetud. Sobiv niiskus mütseeli arenguks ja eoste tekkimiseks on 20...120oC Hallituseened eritavad mõnikord spetsiifilist lõhna, mis võib tundlikele inimestele allergiat põhjustada. Soodsam temperatuur on 0...55 oC 3.2 Puitu lagundavad seened Puitulangundavad seened hävitavad puidu koostisained ja rikuvad selle ehitust, millega seoses muutuvad kiiresti puidu värvus ja vorm. Ka puidu tugevusomadused kahjustuvad oluliselt. Selliste seente arenemiseks on kõige sobivam umbes 60% õhuniiskus. Pruunmädanikku põhjustavad seened on majavamm, majamädik, majavääts, kollane
2. Vana silo ei tohi olla 3. Seinad õhukindlad Tuleb vaadata et ei kajustaks loomade tervist liigne happesus. Äga suures koguses ei tohi anda märgsilo, enamasti antakse kuivsilo. Teised söödad neutaraliseeruvad happesust. Kuivsilo- anerobsestes tingimustes konserveeritud silo mille niiskus sisaldus 40-60%. Kuivaine sisaldus on suurem, närbutatud heintaimedel mikroorganismid ei paljune või paljunevad aeglaselt, kuna ei saa kätte vajalik toitaineid. Hallituseened võimelised paljunema ka kuivemal materjalil. Võivad hakkata levima, aeroobsed organismid, seetõttu vaja luua anaeroobne keskkond. Happed moodustab kuivsilos aeglaselt ja ph jääb kõrgeks, ka suhkrud säiluvad. Tavalisel silo korral kasutatakse 100% suhkruid ja kuivsilos 40-45 %. Kvaliteeditingimused: 1. Lähtematerjali kuivaine sisaldus- mis suunab mikrobioloogilisi protsesse, parim 40- 50% kuivainet. Madala kuivaine sisalduse tõttu võib tekkida võihappekäärimine.
annaabi.ee 
