2. surnud, vigastatud, hukkunud rakkude asendamine ehk haavade paranemine (luumurrud, haavad jt) 3. pärilikult identsete rakkude teke 4. teatud juhtudel paneb mitoos aluse rakkude eristumisele. Nt kambiumirakkude jagunemine (puu sees): 1 rakk jääb kambiumirakuks, teine rakk eristub a) tihti puiduossa b) harva niineossa. Inimesel punasel luuüdil sarnane põhimõte. Eoseline ehk sporogoonne paljunemine Seentel ja eostaimedel Seentel Esineb 1. hallikutel ehk alamatel seentel a) eosed on sporangiumis ehk nutis - korraga lendavad kõik eosed laiali. b) eosed on lülistunud kandjatel ehk koniidikandjatel 2. Kübarseentel ehk kõrgematel seentel a) kottseened - eosed valmivad rakusiseselt eoskotis, kus on 4 või 8 eost. Nt pärmid, mürklid, kogritsad, liugikud b) kandseened - eosed moodustuvad rakuväliselt, täpsemalt tipmiselt rakkude otsajätketes. 1 Rakk moodustab 4 eost. Eoseid moodustavad rakud annavad kokku
Mitoosi bioloogiline tähtsus Suureneb rakkude arv organim kasvab Toimub a) surnud b) hukkunud rakkude asendamine Mitoosil tekkinud rakud võivad eristuda vastavalt asukohale (kambiumirakkude jagunemisel jääb üks rakk kambiumirakuks, teine rakk eristub vastavalt asukohale kas puitu (sage) või niineossa harvem) Eoseline paljunemine Eoseline paljunemine seentel Eoseline paljunemine hallikutel 1. eosed paljunevad nuttides, see iseloomustab alamaid hallikuid, kellel puuduvad rakuvaheseinad. Kõik eosed vabanevad korraga! Näiteks nutthallik. 2. paljunemine lülistunud eoskandjatega, see iseloomustab kõrgemaid hallikuid ja teoorias vabanevad eosed järkjärgult. Nt pintselhallik (hallitusjuustus) Eoseline paljunemine kübarseentel hõimkond kandseened Eoste moodustumine spetsiaalsete rakkude tippides kusjuures üks rakk võib anda kuni neli eost.
kambiumirakk jaguneb kambiumirakkuks ja teine rakk eristub, sõltuvalt asukohast( läheb siis puidurakuks või niinerakuks). Näide 2 loomadel- vereloomerakud punasesluuüdis(1 rakk jääb tüvirakuks ja teine eristub mingiks vererakuks). 5. Bioloogiliselt väärastunud rakkude jagunemine paneb aluse kasvaja tekkele. Eoseline ehk sporogoone paljunemine Toimub eriliste üherakkude ehk eoste abil, esineb seenetel ja eostaimedel. Eoseline paljunemine Hallikutel: · Alamatel hallikutel moodustuvad eosed nutis ehk sporangiumis, korraga vabanevad kõik eosed. Näiteks nutthallik. · Kõrgemad hallikud nendel eosed valmivad koniidikandjatel ja eosed vabanevad järk-järgult. Näiteks pintselhallik. Eoseline paljunemine kübarseentel: · Eosed valmivad viljakehal, sõltuvad seene kuuluvusest: a) Puguseentel, kottseentel valmivad viljakeha sees. Näiteks eoskotis( 4..8 eost). Sellised on mürklid.
2) Neurohumoraalne teatud hormoonid, närvid kiirenduvad, teatud aeglustuvad 3) Valkudega a. Mitoosi kiirendavad kasvufaktorid b. Aeglustavad kaloonid Mitoosi bioloogiline tähtsus: 1) Suureneb rakkude arv, organism kasvab 2) Surnud, vigastatud, hukkunud rakkude taastumine 3) Pärilikult identsete rakkude teke 4) Teatud juhtudel paneb mitoos aluse rakkude eristumisele Eoseline e sporogeenne paljunemine toimub seentel, eostaimedel. Esineb: 1) Hallikutel e alamatel seentel a. Eosed sporangiumis e nutis korraga vabanevad kõik eosed b. Eosed lülistunud kandjatel e koniidikandjatel 2) Kübarseentel e kõrgematel seentel Kübarseened: 1) Kottseened eosed valmivad rakusiseselt eoskotis. Eoskotis on 4-8 eost 2) Kandseened moodustuvad eosed rakuväliselt e tipmiselt rakkude otsajätketes. 1 rakk moodustab 4 eost. Eoseid moodustavad rakud annavad eoslava: a. esineb eoslehekestena (nt
Mitoosil tekivad samaploidsusega rakud. Riigieksami küsimused: (mitoosist on alati küsimusi). Mitoosi faaside äratundmine jooniselt, jooniste reastamine. On antud ühe faasi joonis ja on küsitud, mis toimus eelnevas/järgnevas faasis. Mitoosi ja meioosi võrdlus, ühised tunnused ja erinevuste paarid. Mõistete baasil kirjutada jutukene. Eoseline ehk sporogoonne paljunemine. Esineb seentel ja eostaimedel. A.) Hallikud (hallitusseened) ja B.) Makroskoopiliste viljakehadega seened. Hallikutel eoseline paljunemine nutthallikutel (eosed moodustuvad nutis/eosla/sporangiumis üldiselt nutti katva struktuuri purunemisel vabanevad korraga kõik eosed, hüüfidel vaheseinad puuduvad, kogu hallik on suur hulktuumne rakk). Pintselhallikul on eosed lüslistunud eoskandjatel, teoorias vabanevad järk järgult, praktikas lendavad kõik korraga laiali), pintselhallikul on hüüfides rakuvaheseinad (hulkrakne seen) (hallitusjuust nt). Eostega paljunemine Ph: Ascomycota (kottseened) viljakehad
annaabi.ee 
