Ja see ei olnud mingi pisike tüli tühise asja üle, vaid ma nägin pisaraid ja tundsin end ka hommikul halvasti. Kui ärgates unenäole mõtlesin, ei suutnud ma enam tüli põhjust meenutada. Hoolimata sellest ei lasknud ma tujul langeda. Panin riidesse, sõin hommikus ja asutasin end kooli poole teele. Klassi astudes olid kõik kuidagi kahtlase näoga. Mõned näitasid minu peale näpuga, teised naersid. Ma ei saanud midagi aru. Kuniks ma vaatasin enda armsa klassiõe hallidesse silmadesse, mis põlesid vaenust. Ma olin segaduses ega mõistnud midagi. Pärisin temalt, et mis lahti? '' Suurt midagi peale selle, et su unistuste mees on ka enda staatusest teadlik!'' lausus ta kurjakuulutaval irvel. Ma ei suutnud seda uskuda. Ta ju lubas, et ta ei iitsata sellest kellelegi. ''Eks tuleb tunnistada jah, et ma olen päris kuum tükk,'' ütles mu ,,prints valgel hobusel", ''sinu kohta ei saa kahjuks sama öelda!'' See tegi pisut haiget
uut suppi ootama. Kõik oli ideaalne. Seda momendini kuni minu kõrval istuv vanavanaema kallas söömahoos oma klaasist vett su uuele pintsakule. Nii see asi jääda ei saa. Kuidas käitute? A: Nüüd ja praegu, teen moorile selgeks, mida temast tegelikult arvan. B: Võtan viisakalt vastu oma kalli vanavanaema siira vabanduse ning ei tekita draamat. C: Otsustan siiski draama tekitamise kasuks ning tühjendan oma veeklaasi sisu vaenlase hallidesse juustesse ja lisan talle vaikselt kõrva sosistades solvangu. Õpetaja osa Õpetaja juhib kogu kogu tunnis toimuvat, vajadusel esitab õpilastele täiendavaid küsimusi, vastab küsimustele, jagab ülesanded. Õpilaste osa Õpilased kuulavad ja soovi korral konspekteerivad. Kui õpetaja poolt on esitatud küsimus, siis vastavad (võib toimuda arutelu õpilaste vahel, kui tekib situatsioon, mil tõusnevad erinevad arvamused). Tunni lõpetamine ning hindamine Õpetaja tänab õpilasi
põhjavesi meil kusagil võiks olla. Eestis on olemas ka nn puurkaevude andmebaas, mida on kogutud viimase 50-60 aasta vältel, kogu selles andmebaasis on suurusjärk kuskil 17- 18 tuhat puurauku. Kui see üle Eesti laiali laotada, siis katab see üsna tihedalt Eesti ära, nii et tegelikkuses on üsna täpselt võimalik ette ennustada, millist vett on võimalik saada. Veevarude seisukohalt tuleks muuta oma suhtumist siinsetesse hallidesse ja vihmastesse ilmadesse. Tänu meie halbadele ilmadele on meil sademeid rohkem kui maapinnalt ära aurub ja kogu mahasadanud vesi ei jõua ka jõgedega ära voolata, midagi imbub ka maapõue. Maapõu aga käitub kui reservuaar, vesi jääb sinna alles. Juba praegu on maailmas palju maid, kus vesi on muutunud defitsiidiks. Kui vihm sajab taevast alla, siis osa läheb jõgedesse ja järvedesse, osa aurustub ära, osa langeb maapinnale ja osa kasutavad ära taimed
oleks. Metsades liikus ringi mtshaldjas, alati himur armastuse järele. Peamiselt varitses ta mehi, kes töötasid üksinda. Eespoolt oli ta kaunis, kuid vältis end tagantpoolt näitamast. Veekogudes vastas metsahaldjale vee- või järvehaldjas. Tal oli reeglina tavaline saba, üliharva ka kalasaba. Kes temaga armatses või talle muid teeneid osutas, seda hoiatati ohtudest ning veehaldjas lubas talle, et ta vee peal iialgi hukka ei saa. Meessoost erootiline olend oli näkk. Ta oli sündsalt hallidesse riietesse riietatud ning võis olla meisterlik pilimees. Näki sooviks oli uputada nii paljusid, kui võimalik ja neid alla oma veeriiki tirida. Maagilised loomad Paljudel loomadel arvati olevat maagilised võimed. Karu peeti peaaegu, et üleloomulikuks olendiks. Ta oskas mõtteid lugeda, tundis inimkeelt, mistõttu pandi talle mitmed meelitavaid nimesid. Karul olikaheteistkümne mehe jõud, mille ta oli saanud tohutul hulgal sipelgaid süües