Kristina Tepper TARTU TOOMEMÄE VAATAMISVÄÄRSUSED Iseseisev töö Juhendaja Pille Kessel Tartu 2011 1. TARTU TOOMEMÄGI AJALOOS Tartu Toomemägi oli Venemaa keiser Paul I kingitus Tartu ülikoolile. Seda ala kasutati varem karjamaana, kuid muudeti 19. sajandil avalikuks pargiks. Parki rajati romantiline kividest küngas Musumägi ning haljastati endine liivakarjäär -Kassitoome. Toomemäel asub ohtralt skulptuure (K. E. von Baer, N. Pirogov, Fr. R. Faehlmann, Fr. G. W. Struve, K. J. Peterson jt) ning arhitektuurilise väärtusega hooneid: endine Toomkirik (praegune TÜ Ajaloo Muuseum), Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja Kuradisild. Toomemägi asub Tartu linnas ja kuulub Tartu vanalinna muinsuskaitseala koosseisu ning on kaitstav selle põhimääruse (RT I 1995, 37, 472) alusel.
raamatukoguks. Enamik Toomemäest on kaasajal kaetud pargiga, millele pandi alus samuti 19. sajandil. Nii ülikooli hoonete kui ka Toomemäe tollasel kujundamisel on olulist rolli mänginud arhitekt Johann Wilhelm Krause tegevus. Tartu Toomemägi oli Venemaa keiser Paul I kingitus Tartu ülikoolile. Seda ala kasutati varem karjamaana, kuid muudeti 19. sajandil avalikuks pargiks. Parki rajati romantiline kividest küngas Musumägi ning haljastati endine liivakarjäär - Kassitoome. Toomemäel asub ohtralt skulptuure (K. E. von Baer, N. Pirogov, Fr. R. Faehlmann, Fr. G. W. Struve, K. J. Peterson jt) ning arhitektuurilise väärtusega hooneid: endine Toomkirik (praegune TÜ Ajaloo Muuseum), Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja Kuradisild. Praegu on toomemäel muuseumid, kool, kirik, park jpm. Keyyo
Tööpuuduse enneolematu kasv: mis tõi kaasa rahvarahutused. Kestis pikka aega. 14. Ülemaailmse majanduskriisi tagajärjed. + - Inimesed mõistsid et võlgu elamine ja Sagenesid abielulahutused ja enesetapud spekuleerimine pole mõtekas tegu. Tekkis arusaam, et kriisi tingimustes võivad Vähenes sündivus kulud ületada tulusid. Korraldati hädaabitöid:tehti korda tänavad, Inimesed vaesusid ja nälgisid. haljastati alasid jne. Mitmes riigis kehtestati diktatuur Euroopa ja USA suhted halvenesid, sest mõlemad süüdistasid üksteist kriisi puhkemises. 15. Konveiermeetodi positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. + -
peatselt ka ülikooli peahoone, samuti tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutseb esialgses funktsioonis praegu vaid naistekliinik. Parki istutati esimesed puud 1805.aastal Tartu Ülikooli arhitekti J. W. Krause juhtimisel Gustav Adolfi bastionile ning kahele ülemise platoo alleele, millest nüüdseks on säilunud Tähetorni juurest K. E. von Baeri hauasamba juurde viiva allee üksikud puud. 1874. aastal haljastati A. von Oettingeni juhatusel linnaelanikele endine liivakarjäär - Kassitoome. Arvatavasti sellest ajast on pärit pargi vanimad lehised ja seedermännid. Pärast Kassitoome valmimist jõudis järg Toomkiriku varemetest põhjapool oleva nn. Morgensterni aiani. Vastavalt valitsevale romantilisele stiilile rajati parki kividest küngas grotiga ning tiik ja sillake. Laia tänava algusesse kuhjati vaateküngas, mis tänaseks on erosioonist tugevasti kahjustatud.
Esimesena valmis anatoomikum, peatselt ka ülikooli peahoone ja tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutses kõige kauem, hiljuti suletud naistekliinik. Parki istutati esimesed puud 1805.aastal Tartu Ülikooli arhitekti juhtimisel Gustav Adolfi bastionile ning kahele ülemise platoo alleele, millest nüüdseks on säilinud Tähetorni juurest K. E. von Baeri hauasamba juurde viiva allee üksikud puud. 1874. aastal haljastati linnaelanikele endine liivakarjäär - Kassitoome. Arvatavasti sellest ajast on pärit pargi vanimad lehised ja seedermännid. Pärast Kassitoome valmimist jõudis järg Toomkiriku varemetest põhjapool oleva nn. Morgensterni aiani. Vastavalt valitsevale romantilisele stiilile rajati parki kividest küngas - praegune Musumägi ning tiik ja sillake, mida tänaseks enam ei ole. Laia tänava algusesse kuhjati vaateküngas, mis tänaseks on erosioonist tugevasti kahjustatud.
kiiresti esinduslikuks haljasalaks, kus igaühel oleks midagi teha. Peaasi, et varemed, mida ta linna häbiplekiks nimetas, kaoks (Otti 2006). Harju tänava haljastus teostatigi Ülle ja Urmas Grisakovi huvitava arhitektuurse idee järgi, mille põhielemendiks on kasutada pargi rajamiseks kinnistul varem asunud hoonete mahulist kubatuuri, mida on võimalik näidata tellingulaadsete konstruktsioonidega. Selleks ehitati tänavaäärseid maju tähistav pergola moodi sõrestik, mis haljastati ronitaimedega. Maapinnal markeerivad liigendatud terrassipinnad, sillutis, muru ja konteinerid haljastusega samuti kunagisi kinnistupiire. Muinsuskaitse seisukohalt on haljastuse rajamine Harju tänavale igati tervitatav otsus. Eriti seisukohalt, et ajalooline Nõiasilm taastatakse koos Niguliste kiriku endise kalmistu juurde kuulunud väravaga kui 9.märtsi pommitamist sümboliseeriv monument. Seda enam, et siiani vastav mälestusmärk Tallinnas puudub (Linn otsustas
annaabi.ee 
