Suve alguseks õitsva taime saamiseks tehakse külv detsembrist -veebruarini. Substraadiks kasutada puhast turvast või turba liiva segu. Toas kasvatamiseks külvatakse märtsis -aprillis. Tõusmed ilmuvad 2-3 nädalat peale külvi. 2-3 pärislehe faasis pikeeritakse seemikud pottidesse. Paremaks hargnemiseks näpitatakse taime tipp peale kuuendat seitsmendat lehte ära. Suveks on soovitav taim viia õue ja talveks panna jahedasse (+10-12 oC), valgesse ruumi. Pelargooniga haljastatakse rõdu, verandat. Teda kasutatakse aia poolvarjulisemas osas. Ümberistutamine: · Taim tahab iga-aastast ümberistutamist. Tavaliselt tehakse seda kevadel. Poti põhja panna kindlasti drenaas. Enne ümberistutamist teha pungade ja juurte tagasilõikus, et saaks taime samasse potti tagasi istutada, ainult värskesse mulda. Ümberistutamiseks võetakse vähemalt 5cm võrra suurema diameetriga pott, kuhu lisatakse toitaineterikast umbrohuvaba mulda
poole. Krundi lubatud ehitusala on kolmnurga kujuline ja väike. Krunt asub väikeses lohus Vertikaalplaneerimine. Haljastus Maarjatähe tänava kõrgus antud krundi sissesõidu kohal on 58.50. Garaazi ees on maapinna kõrguseks ette nähtud 58.80. Maapinna kõrgus krundi keskel on 58.40. Elamu põrand on pandud kõrgusele 59.00 . Vihmavete ärajuhtimine krundil toimub edela suunas. Krundi pinda on ette nähtud tõsta 20 cm kasvumullaga. Krunt haljastatakse keskse muruväljakuga ja astmeliselt tõusvate põõsaste ja puudega selle ümber. Juurdepääsud, piirded Põhjapoolsele piirile ehitatakse autovärav , mis avaneb automaatselt piirile ehitatud müürikese taha. Autovärava kõrvale kivipostide vahele rajatakse jalgvärav. Müüri sisse ehitatakse postkast. Müür varjab ära prügikonteineri. Ülejäänud Maarjatähe tänava poolne piire ehitatakse metallpostidel, 10...20 cm kõrguse sokliga ja 120 cm kõrguste traatvõrkpaneelidega . 2
vesi looduslikust: mineraalsus 2-3 korda sulfaatide, Ca ja Mg sisalduse suurenemise tõttu. Väljapumbatav vesi mõjutab ka hüdroloogilist reziimi (vooluhulka), kuid veekogude elustikule ohtu ei põhjusta. · Põhjaveetaseme alanemine. · Ärajuhitava põhjavee muutunud keemiline koostis. · Vee kvaliteet suletud kaevandustes ja karjäärides. · Töötleva tööstuse jäätmeist välja imbuv reostunud vesi. 34. Mida tehakse suletud karjaaride maaga? haljastatakse, istutades kas mändi või kaske (sobivaimad liigid). Kaevandus täidetakse veega. 35. Kuidas tagatakse keskkonnaohutus pärast maa-aluste kaevanduste sulgemist? metsa istutamisega. Kaevandamise lõppedes peatatakse vee pumpamine kaevandusest ja karjäärist ning varasem põhjaveetase hakkab taastuma. Nii täituvadki suletud kaevandused veega. 36. Milleks põlevkivi kasutatakse? Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli
Viljad- ENELAS Spiraea Mullastik- vähenõudlikud Niiskus- Valgus- Päikesepaisteline Haljastusväärtus- Oma liigirohkusetõttu üks armastatumaid haljastuspõõsaid Puu võra- Lehed- vahelduvad, lihtlehed Õied- väikesed, viietised, kännased, pöörised või sarikad; Punased Viljad- kogukukkurivili, seemneid palju, väikesed PÄRGENELAS Stephanandra' Mullastik- neutraalsel kuni veidi happelisel mullal , ei talu aluselisi muldi Niiskus- parasniiskel Valgus- Haljastusväärtus- haljastatakse nõlvu või madalaid müüre Puu võra- laiuv Lehed- kaherealised või hõlmised; helerohelised 4 Õied- pöörises, valkjad kuni rohekad Viljad- kukkurvili MAHOONIA Mahonia Mullastik- mullaviljakuse suhtes leplikud Niiskus- Valgus- poolvarju või ka päikesepaisteline aga siis peab kaitsma kevadpäikese eest Haljastusväärtus- Puu võra- põõsad või madalad puud
annaabi.ee 
