Mida peab Eesti saadik Euroopa Parlamendis keskkonnakaitse küsimustes ette võtma? Mis on looduskaitse eesmärk? Kas inimkond saab hakkama ilma loodushoiuta, kuidas? Keskonna mõju Eestile ? Miks on keskkond nii saastatud? Mõisted Loodushoid on looduse kaitsmine kahjuliku inimtegevuse eest, mis saavutatakse inimese loodushoidliku tegevuse ja teadlikkuse tagajärjel. Loodushoiu alla loetakse mõnikord ka looduse rikastamist, näiteks introduktsiooni ja haljastamist. Introduktsioon (eesti keeles kasutatud ka mõistet sissetalumine) on mõiste bioloogiast, mis tähendab võõrliigi (taime- või loomaliigi või ka madalama taksoni) toomist alale, kus teda varem ei olnud. Introduktsiooni saab jagada tahtlikuks ja tahtmatuks. * Tahtlik ehk sihipärane introduktsioon toimub inimese soovil ja sageli põllumajandusliku, jahindusliku või aiandusliku eesmärgiga sissetoodud liike tarvitada, lisaks kohalikule faunale ja floorale.
Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühenudb maastiku kujundamisele. Tänapäevane maastikuarhitektuuri mõiste pärineb umbes 19. saj. keskpaigast. Esialgu anti selle sõnaga edasi Itaalia maalikunstnike töödel nähtavat looduse ja hoonete terviklikku harmooniat. Esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted. Maastikuarhitektuur hõlmab tänapäeval näiteks parkide kujundust, detail- ja üldplaneeringute koostamist, haljastamist, puude ja taimede hooldust avalikus linnaruumis, avalikude linnaruumide kujundamist, harvem eraaedade kujundamist. Pärandkultuur Pärandkultuuri alla kuulub kõik see, mis on kadumas. Pärandkultuur on väga lai mõiste ning neid asju, mis selle alla kuulub on üksjagu. Nendeks on näiteks: vanad ehitised, kooguga talu- ja karjamaakaevud, vanad lautrikohad, vesiveskid ja veskipaisud, puust kirikud, savitöngid ja
elimineerida PRÜGILA LÄBILÕIGE GEOMEMBRAAN- veetihe kilekiht prügilas (savipõhjas) GEOTEKSTIIL- kile katta vildiga TRENAAZITORU- iga laine põhja paigaldada (siia peale tuleb prügi) Prügikiht katta kerge kattekihiga -> see omakorda kaetakse kile ja vildikihiga -> kattekiht ->kasvukiht Prügila põhi on laineline, et välja juhtida vett. Prügilagaas on kahjulik, sest ta on nn kasvuhoonegaas; on tuleohtlik; takistab prügila haljastamist, on ohtlik tervisele. Prügilagaas tekitab õhupuudust taimede juuretsoonis (gaas tõrjub H2 välja, hapnik tarbitakse), toksilisust, veepuudust. Prügilavesi- prügilademest välja nõrgunud nõrgvesi või prügila territooriumilt voolav reostunud vesi. NÕRGVESI- prügilademest läbi nõrgunud reostunud vesi. -> ALLIKAD: sademevesi (vihm, lumi), transiitvesi prügila ümbrusest, põhjavesi (koguaeg kontaktis prügiga), märg prügi (prügiga
tüsedamas 50 – 100 aastat. Väikestes prügilates gaas lendub, pikalainelist kiirgust, põhjustades atmosfääri suurtes ta kogutakse ning kas kasutatakse ära (kütteväärtus 5 – 6 soojenemist); kWh/m3) või põletatakse kohapeal • on tule- ja plahvatusohtlik; • takistab prügila haljastamist; • on ohtlik tervisele. 9 Prügilagaas on tule- ja Prügilagaas on kasvuhoonegaas
Prügilagaas on kahjulik, sest ta: • on nn kasvuhoonegaas (laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt lähtuvat pikalainelist kiirgust, põhjustades atmosfääri soojenemist); – prügilad annavad 6-13% globaalsest gaasitoodangust • on tule- ja plahvatusohtlik; – gaas võib levida mööda pinnast ja piki torustikke prügilast eemale • on ohtlik tervisele – prügilagaasist on leitud 557 keemilist ühendit (ENDS report, jan 2003) • takistab prügila haljastamist; Osmoos on vee difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures vesi liigub lahusesse, kus on rohkem lahustunud ainet (kangemasse). • Pöördosmoos on nähtus, kus kangem lahus liigub läbi membraani lahustunud aine väiksema kontsentratsiooni suunas (lahjemasse), vastupidiselt osmoosile.
annaabi.ee 
