Kõige lihtsam on segamine kvartsliivaga, väävelhappega vigastamine põhjustab idanemise vähendamist.Vähenõudlikud mullastiku suhtes, liigniisked ja happelised mullad ei sobi. Omastavad hästi toitaineid, muudavad raskestiomastatavad fosforühendid teistele taimedele kättesaadavaks.1-aastaseid lupiine haljasväetiseks kasv harilikult enne talivilja oleval põllul. Need lupiinid võivad moodustada haljasmassi 30-40t/ha. Lupiine võib kasut ka söödaks nii haljasmassina kui seemnetena. Söödaks külvatakse reaskülvis, seemnekasvux laiarealiselt. Külvisenorm 1aastastel 100-120 seemet /m². Sobivaim aeg külviks on kui esimesed kaunad on sinkjas hallid. Seemnete valmimise kiirendamiseks kasut keemilisi aineid, mis põhjustavad lehtede kuivamise ja mahalangemise. 45) Kartuli tähtsus, levik, mugulate keemiline koostis. Pärineb Am mandrilt 9 saj e.m.a.Kodukohaks loetakse Tsiili mägiseid pindi. Arvatakse, et Eu toodi 16 saj keskel
see laseks vett läbi.Kõige lihtsam on segamine kvartsliivaga, väävelhappega vigastamine põhjustab idanemise vähendamist.Vähenõudlikud mullastiku suhtes, liigniisked ja happelised mullad ei sobi. Omastavad hästi toitaineid, muudavad raskestiomastatavad fosforühendid teistele taimedele kättesaadavaks.1-aastaseid lupiine haljasväetiseks kasv harilikult enne talivilja oleval põllul. Need lupiinid võivad moodustada haljasmassi 30-40t/ha. Lupiine võib kasut ka söödaks nii haljasmassina kui seemnetena. Söödaks külvatakse reaskülvis, seemnekasvux laiarealiselt. Külvisenorm 1aastastel 100-120 seemet /m². Sobivaim aeg külviks on kui esimesed kaunad on sinkjas hallid. Seemnete valmimise kiirendamiseks kasut keemilisi aineid, mis põhjustavad lehtede kuivamise ja mahalangemise. 45) Kartuli tähtsus, levik, mugulate keemiline koostis. Pärineb Am mandrilt 9 saj e.m.a.Kodukohaks loetakse Tsiili mägiseid pindi. Arvatakse, et Eu toodi 16 saj keskel
niitmine. Kõrreliste rohumaale kasutatakse 2,4D amiinsoola või butüülestrit 1,5-2kg ha lahustatuna 300l vees. Sellist segu ei või liblikõieliste puhul kasutada siis kasutatakse tikoteksi 2 kg/ha 300 vees lahustatuna. Ja siin kehtib reegel, et herbitsiididega rohtu ei tohi kasutatda enne 30 päeva. Rohumaade väetamine-kult liigid vajavad erin väetisis sõlt rohu erinevatest liikidest ja kasutusviisist. Rohum tähtsaim element on N sest heint on suur lehemass. Mis haljasmassina võib ulatuda max 120t/ha kohta, valgusisaldus kuivaines kuni 28%-i. N allikaid on 3: 1. Min ja org väetised heint sobivad kõik 2. liblikõieliste poolt seotud e biol N ristikud seovad seda 100-150 kg , lutsernid kuni 200 kg/ha koohta aastas. 3. Mulla N rohumaade puhul saavad heint mullast 0,1 % N kohta keskmiselt 10 kg/ha kohta ja kui muld on viljakas ja paksu huumuse kihiga siis võib olla see
mineraalseid toitaineid. Kui mustkesa hoida mustana siis tuleks sinna peale panna talivili, mis hoiaks toitaineid kinni ega laseks neil välja leostuda. - Keskmise väärtusega eelviljad on: a) üheaastased liblikõielised kultuurid (hernes, vikk (herne ja liblikõieliste segu), põlduba) b) liblikõieliste ja teraviljade segukülvid hernest saab kasvatada üksinda, ilma tugikultuurita; vikk (proteiinirikas) vajab tugikultuuri kaer + oder + hernes = vikk. Segatis on söödaks, haljasmassina; segavili teraks 10 c) raps ja rüps kobestavad mulda kuna on sammasjuurelised, orgaanikat viivad ära sama palju kui juurde annavad; väga head fütosanitarid teraviljade vahel - halvad eelviljad on teraviljad (eriti suviteraviljad), sest nende juureeritiste ja taimeosade laguproduktide negatiivne mõju on suur ja pidurdab kõige rohkem just teravilja enda kasvu ja arengut. Eelkultuuriks rapsile ei sobi: Kartul (tõusmepõletik)
annaabi.ee 
