teenindus oli hea. Külastasin Rakveres Virma Juuli 2009 19.00 pubi, kus teenindus oli väga halb. Sõitsin SEBE bussiga August 2006 Päevane aeg Haljalast Aasperre, kus 3 teenindus oli halb. Käisin kodu lähedal(Gea Jaanuar 2009 Õhtune aeg poes) olevas poes, kus teenindus oli vastuvõetav.
Sageli pole sõnad loogiliselt järjestatud ega moodusta lauseid. Sõnade asemel võivad olla ka hoopis silpide järgnevused, millel puudub tähendus, kuid millest tekivad harmoonilised kõlakujundid. Onnimanni-laulud ongi tegelikult mäng kõlakujunditega, mille järjestamisel kehtivad oma väikesed reeglid. Kuna nii lauljad kui ka kuulajad on erinevad, on üsna tavaline, et igaüks võib onnimanni-lauludest kuulda erinevaid tähenduslikke mustreid. Nii näiteks on mõned Haljalast pärit laulu ,,Sõmeralt Sõrmikulle" esmakordsel kuulamisel arvanud, et laul on reisimisest, teised aga hoopis pidanud seda kudumiselauluks. Näide: Liiri-lõõri lõuke Liiri-lõõri lõuke kus Su kulla pesake? Tua taga tammipuus, metsas märja lepipuus, kuiva kuuse tuti otsas. Kus sie kuusk siis jälle jä(h)i? Vanamees suri ise ää. Kus ta maha maetud? Pika pöllu peendrale. Kus sie pienar ise jä(h)i? Ätsed katsid piendra ää. Kus sie ätsed jälle jä(h)id? Neitsid nopsid ätsed ää
päeval ehitasid, lammutati öösel ära: "Üks jutt pajatab hoopis nii: kaks venda ehitanud linnust - üks Alulinna, teine Edise linnust. Esimene läinud välismaalt endale naist tooma ja palunud, et Edise vend Alulinna ka edasi ehitaks. Kui nüüd esimene vend tagasi jõudis ja nägi, et Alulinna müürid polnud sugugi kerkinud, lõi ta vihahoos venna maha. Samas kahetses ta härdalt oma süüd ning ehitas venna mälestuseks hoopis Jõhvi kiriku. Hoopis omamoodi variant on kirja pandud Haljalast: Jõvisse akand üks vend lossi ehitama, kus ühe silmaga inimesed eland. Neil old üksainukene silm otsa ees, nagu luua võru ja nii tugevad, et keski ei ole nende vasta saand. Kuningas pidänd ühe korra Jõvi kõrvest läbi sõitma, küütobused ootand terve 2 nädalat: mõnel varastatud ootamisega hobused, mõnel lõppend leib otsa. Kuningas lähend oopis merd mööda läbi, sellepärast, et teine vend Edisesse ka lossi akand ehitama, aga kui nähend, et vend
Eostamine toimub tuulehoo kaudu (tavaline müteem)... Munakoored. Ülemisest koorest taevas, alumisest maa. Munast tekib maailm. Peaaegu nagu loomine ürgolendist. Ingeri lauludes, mida Karl Krohn pidas ebaautentseteks, on samadest motiividest (müteemidest) üsna teistsugused kobarad. Sepp Ilmarine võib taguda taevakaare mõningates lugudes, seega on ta ürgolend. Seekord palutakse tal reha sepistada, millega rehitsetakse kõik tükid mere pealt kokku vist. Tüüpiline virumaa laul Haljalast, kus kõik algab õunapuuga, mis kasvab mingisuguse ürgse mäe peal. Sellel on üks oks, üks õieke, millest tuleb üks õun. Pole viidet ürgmerele, ürgolenditele. Ilmapuu. Mägi vastab Eliade kujutlusele maailmaruumist, kus maailma keskel asub mägi, kõrgem koht, kui selle peale panna vertikaal, nagu nt. puu, siis saamegi Eliade maailmatelje (axis mundi). Kohe tekivad paralleelid Lönnrotiga. Tuul, sajune ilm, õun kukub allikasse. Ei saa aru kas allikas kogu aeg olnud või
annaabi.ee 
