Oma kirjandusliku teed alustas ta ülikooli ajal luuletustega. Kokku üle 1600 luuletuse teemadel armastus ja loodus. 1774 a. ilmus esimene proosateos- romaan "Noore Wetheri kannatused" mis sündis autori isiklike kogemuste põhjal. Noore kunstniku kujunemiste eest jutustavad romaanid "Wilhelm Meistri õpiaastad" (1796), "Wilhem Meistri rännuaastad" (1807-1829) Goethekõige kuulsamaks teoseks ja élutions tragédie "Faust" Sentimentalism Nimetatud ka pisaratevooluks ja haledusvooluks. Tegemist on romantismi eelvooluga, mis levis 18. Saj teisel poolel. Tunnused: Rõhutati inimese tundeelu, kannatuslike külgi ja kurbust. Peategelasteks lihtsad inimesed. Tegevus looduserüppes. Protest ühiskondliku julmuse vastu. Palju retoorilisi küsimusi ja hüüdlauseid, tundeline sõnavalik ja ilukõnelisus. Levinumad zanrid: Päevikud Reisikirjad Kirjavahetus jne. Sentimentalistid ei uskunud mõistuse kõikvõimsusesse, olles veendunud, et tõelised on ainult tunded
Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula (18431886) luules ja Eduard Bornhöhe (18621923) ajaloolises proosas. sentimentalism 18. sajandi üks põhilisi kirjandusmeetodeid. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Nad püüdsid avada kannatava inimese sisemaailma, seejuures kaldusid nad sageli liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seetõttu nimetatud ka haledusvooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti kasutusele kirja, päeviku ja eleegia vorm. Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean Jacques Rousseau (17121778) ja venelane Nikolai Karamzin (17661826). Eesti kirjanduses on sentimentalismi jooni Suve Jaani (17771851) teostes.
Kutsuti üles pöörduma tagasi looduse juurde, sest loodus on loomult hea. Mitte enam tekstide tõlgendus, vaid mõistmine. Romantism ja sentimentalism vastandas end valgustusele, ülistades mõistuse asemel vaistu, tundeid, fantaasiat, ilu ja headust, poeesiat, ajalugu. Suurte tunnete ajastu. Sentimentalism on romantismi äärmuslik vorm. Pöörduti lihtrahva poole. Rõhutamaks tundeid, oli suur tähtsus loodusel, aga ilu ja hingestatus, mitte korrapära.Võib nimetada haledusvooluks. Esindaja on vene kirjanik W.Karamzin ("Vaene Liisa"). Eesti kirjanduses on sentimentalismi vähe ("Luige laos" Suve Jaan). Euroopas toimus mitme rahve vabadusvõitlus (Suur Prantsuse revolutsioon 1789). valitsejaks saab Napoleon. Keskmesse tõusis kannatava inimese sisemaailm. Otsiti ideaale. Suur osa endiselt loodusel. Peamiseks teemaks kujuneb armastus, eelistatakse luulet. Teostes seati
jaoks. Enesearmastus on suurim meelitaja. On lõpmata hulk käitumisi, mis näivad naeruväärseina, kuid mille varjatud põhjused on väga arukad ja väga kindlad. sentimentalism 18. sajandi üks põhilisi kirjandusmeetodeid. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Nad püüdsid avada kannatava inimese sisemaailma, seejuures kaldusid nad sageli liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seetõttu nimetatud ka haledusvooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti kasutusele kirja, päeviku ja eleegia vorm. Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean Jacques Rousseau (1712 1778) ja venelane Nikolai Karamzin (17661826). Eesti kirjanduses on sentimentalismi jooni Suve Jaani (17771851) teostes. sidusus kohessioon ehk kokkukuuluvus
annaabi.ee 
