Vastavalt Eesti põhiseadusele otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused kõiki kohaliku elu küsimusi, tegutsedes seaduse alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel omavalitsusega. Vallal ja linnal kui kohaliku omavalitsuse üksusel on võrdne õiguslik staatus. Lisaks omavalitsusstaatusega linnadele on Eesti veel 17 vallasisest linna, mis eraldi haldusüksust ei moodusta. Eesti haldusterritoriaalses korralduses esineb Pärnumaal üks omavalitsusüksus, mis kannab alevi nime, kuid on staatuselt vald - Vändra. Kohaliku omavalitsuse üksused võivad võimu detsentraliseerimiseks oma territooriumil moodustada piiratud omavalitsusliku staatusega osavaldu ja linnaosasid. Osavaldade ja linnaosade moodustamine on jäetud kohaliku omavalitsuse põhimääruse reguleerida. Linnaosad on moodustatud näiteks Tallinnas ja Kohtla-Järvel ning mõned vallad on moodustanud osavaldasid.
Järelevalvet teostavad institutsioonid: 1) Maavalitsus, 2) Ametid ja inspektsioonid, 3) Õiguskantlser, 4) Riigikontroll Riikliku järelevalve teostamine: 1) õigus seda teha peab tulenema konkreetsetest õigusaktidest; 2) kontrolli teostatakse kohtu kontrolli all (st et hiljem või otsuse edasikaebamiseks kohtusse pöörduda). Eestis on 15 maakonda ning 226 kohaliku omavalitsuse üksust: 33 linna ja 193 valda. Eesti haldusterritoriaalses korralduses esineb Pärnumaal üks omavalitsusüksus, mis kannab alevi nime, kuid on staatuselt vald - Vändra. KOV ülesehitus: Volikogu (7-63 liiget), Valitsus, Administratsioon, Linnaosad ja osavallad KOV põhimõtted: kohaliku elu korraldamine, igaühe õiguste ja vabaduste tagamine, avaliku teenuse osutamine soodsamatel tingumustel jms. Lubatud teenuste osutamiseks asutada asutusi, osaleda äriühingutes ja olla SA/MTÜ liikmeks.
mis moodustavad avaliku halduse süsteemi esmase tasandi. Iga omavalitsusüksus kuulub maakonna koosseisu, nad võivad olla maakondliku ja üleriigilise omavalitsusliidu liikmed. Vallal ja linnal kui kohaliku omavalitsuse üksusel on võrdne õiguslik staatus. Lisaks omavalitsusstaatusega linnadele on Eestis veel 14 vallasisest linna, mis eraldi haldusüksust ei moodusta. Eesti haldusterritoriaalses korralduses esineb Pärnumaal üks omavalitsusüksus, mis kannab alevi nime, kuid on staatuselt vald - Vändra. Kohaliku omavalitsuse üksused võivad võimu detsentraliseerimiseks oma territooriumil moodustada piiratud omavalitsusliku staatusega osavaldu ja linnaosasid. Osavaldade ja linnaosade moodustamine on jäetud kohaliku omavalitsuse põhimääruse reguleerida. Linnaosad on moodustatud näiteks Tallinnas
harva. Kolmas süsteem, mida võib nimetada Ibeeria süsteemiks, lähtub Hispaaniast ja Portugalist ja seda rakendatakse mõnedes Ladina-Ameerika riikides. Kohalikud volikogud ja administratsiooni juhid valitakse, esimesed - üksnes elanikkonna poolt, teised kas elanikkonna või volikogu poolt, kuid kõikidel juhtudel on regidorid, prefektid volikogude esimeesteks ja üheaegselt kinnitatakse riigivõimuorganite (valitsuse, siseministri) poolt riigivõimu esindajatena oma haldusterritoriaalses üksuses. Sellistena nad teostavad kontrolli kohaliku omavalitsuse organite tegevuse üle. Antud süsteemi puhul on valitud administratsiooni juhil laialdased volitused, ta koondab oma kätes territoriaalse kollektiivi avaliku võimu (tema esindajana) ja riigivõimu (riigiorganite volitusel). Neljas süsteem on omane sotsialistlikele maadele, osalt aga ka maadele, mis on kuulutanud välja orientatsiooni sotsialismile
annaabi.ee 
