Liita või mitte liita see on küsimus. Mis oleks üllam linnas taluda kõik jamad, mida ühendusetus paiskab, või, tõstes häält hädakisa vastu, segadus lõpetada? Juhtida, kästa muud midagi, sest nõnda valitsedes kaoks hingepiin ja kõik need tuhat kaebust, mis meie meer pärib rahvalt. See oleks uuendus, mis hardasti on ihaldatav: koole, teid! Jah teid... Võibolla ühistransportigi? Siin ongi konks. Sest see, mis rajatised meil võivad tulla selles uues olus, kui omavalitsuste puntrast pääseme, - see paneb kõhklema; siin peitub põhjus, miks viletsusel iga on nii pikk: kes taluks Lasnamäe halle kortermaju, linnapea kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust ja võimu jultumust, ning jalahoope, mis linnakodanik saab väärituilt, kui ennast igaveseks vabastada võiks Tartu bussiga? Kes koormat kannaks ja higistaks ning oigaks elu vaevus, kui uhkus kodulinna pärast selle pealinna, kuhu viib iga Eestimaa tee ei rabaks tahet, ...
omavalitsusüksused. Omavalitsusüksusi on kokku 247: 205 valda ja 42 linna. Linnasid on küll kokku 47, nendest viis on aga vallasisesed linnad, mitte omavalitsusüksused (näiteks Otepää, Karksi-Nuia). Kohalikel valimistel valitakse valla ja linna volikogud ning need kinnitavad ametisse valla- või linnavalitsuse. Eesti praegune haldusjaotus ei rahulda ühiskonna tegelikke vajadusi ja sageli räägitakse uuest haldusreformist. On tehtud mitmeid ettepanekuid praeguste haldusüksuste muutmiseks.
Kvaliteetse teenuse suureks osaks on normid, millest lähtutakse. Need omakorda tagavad teenuse usaldatavuse kodanike poolt. Sama oluline on kodanike aktiivne teavitamine ning tagasiside kogumine kodanike käest, et teenust parandada ja vastavalt kohandada kodanike soove ja nõuandeid arvestades. Väljatoodud tunnused samastuvad avaliku halduse printsiipidega (Sigma, 1998). Seetõttu on läbimõeldud kvaliteedijuhtimise kasutamine oluline osa haldusreformist. Sellest tingituna on oluline kasutada kvaliteedijuhtimist haldusreformis. Eesmärgiks on mõista kodanike vajadusi ja õppima mõtlema kvaliteedikeskselt, mis tooks kaasa nii kodanike kui ka avaliku sektori juhtide rahulolu (Haldusreformi ideed ja praktika, 2015). Teine oluline eesmärk kvaliteedi kõrval on initsiatiiv, mille süvendamine aitab tagada ühtsete teeninduskestuse loomise ja integreerimisele. Suur rõhk tuleks panna info ja
madalamast kihist inimesi tööde korraldamiseks. Kui palju see siis tänapäeval teistmoodi on? Tegelikult mitte eriti. Lugedes artiklit " Kaasaegse orjastamise nähtamatud niidid - Ole teadlik", mille autoriks on Einar Eiland, tekib kohe arusaam kui sarnased on kaks ühiskonda. Kui võtta sealt fakt, et orja tööd tõhusamalt rakendada tuleb orjad koondada võimalikult väikesele maa-alale ja panna nad tegema ühesugust tööd. Siit saame kohe tuua näiteid meie tänapäeva ettevõtlusest ja haldusreformist. Alustaks siis majandusest. Eestis on rohkelt tootmisettevõtteid, kus tavatöötajad teenivad madalat palka, tehes liinitööd. Kusjuures on enamus firmadest välismaised ja just selleks Eestisse tulnud, et leida odavat tööjõudu. Ehk ühine joon ongi olemas orjatööga. Isiklikult ma seda asja nii mustades värvides ei vaataks, kuna töökohti peab ju kuskilt tulema, et inimesed saaksin elatada ennast ja lähedasi. Samas on vaatenurk ebameeldiv ja hirmutav
Virumaaga. Haldusreform? Eriti õnnestunud Eesti praegune haldusjaotus ei ole. Eelkõige torkab silma, et enamik meie valdu on liiga väikesed. Neil ei jätku ettevõtlikke ja tarku inimesi vallavalitsustesse ega maksumaksjate raha vähegi suuremate projektide tarvis. Seevastu Tallinn on vallaks jälle liiga suur. Ka tundub, et nooremaid maakondi (eriti Põlva-, Jõgeva-, Rapla- ja Hiiumaad) pole rahvas veel päriselt omaks võtnud. Räägitakse jällegi haldusreformist. Sellega peaks aga olema ettevaatlik. Haldusreform toob alati kulutusi ja tüli ja pole eriti kindel, kas need parema valitsemise tagajärjel ennast ära tasuvad. Praegu nähakse haldusreformi põhisisuna valdade ja maakondade ühendamist omavahel, vähendades niiviisi maakondade arvu 4-5-ni ja valdade arvu umbes 100-ni. Ent sellise reformi mõttekuses on põhjust tõsiselt kahelda. Häda on selles, et väikevaldu pole tihti kellegagi ühendada. Mõned neist on
annaabi.ee 
