menetlustoimingu sooritamisega. Ehk eeltoodud HMS paragrahvidest tuleneb, et Martin Tamm ehk pidi olema teavitatud sellest, et tema suhtes haldusmenetlus läbi viiakse. Kaasuse tekstist on selge, et Martin Tamm ei teadnud, et tema suhtes oli haldusakt tehtud ning sai sellest teada ainult siis, kui ei saanud mudilase toetust ühe kuu eest. Ta ise hakkas asja uurima ja sai X vallavalitsuse ametniku poolt vastust, et enam ta toetuse ei saa oma võlgnevuse tõttu. Seega kuna ei olnud Martin Tamm haldusmenetlusse kaasatud, ei ole teavitamiskohustus täidetud. Ärakuulamispõhimõte: HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kaasuse tekstist tuleneb, et X vallavalitsus ei andnud võimalust Martin Tammile oma arvamust avaldada kirjalikus, suulises või muus talle sobivas vormis. Antud juhtum ei ole ka ärakuulamise erandiks vastavalt HMS §-ile 43.
aluseks olevate MKA eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu koosoleku protokolliga on võimalik tutvuda MKA-s. Muinsuskaitse Nõukogu koosoleku protokollist võib lugeda, et nõukogu pidas Turu tn 22 hoone arhitektuurimälestiseks tunnistamist vajalikuks avaliku huvi tõttu. OÜ Dom esitas halduskohtule kaebuse, milles taotleb kultuuriministri käskkirja tühistamist. Kaebaja hinnangul on käskkiri õigusvastane, sest OÜ Dom jäeti haldusmenetlusse kaasamata ning tema suhtes on rikutud nii ärakuulamis- kui ka põhjendamiskohustust. Analüüsige, kas kultuuriministri 10.02.2010. a käskkiri on kaebaja poolt osundatud ulatuses õigusvastane. -jäänud haldusmenetlusse kaasamata, rikutud nii ärakuulamis- kui ka põhjendamiskohustust. oluline on selgitada välja, millal menetlus algas. menetlus algas sellega, et LV kinnitas ettepaneku võtta hoone ajutise kaitse alla eelhaldusakt, sest tegemist juhtumiga, kus tuleb
isikud, üldkorralduse puhul on adressaadid aga määratletud üldiste tunnuste alusel. 18 Kolmandate isikute, kelle õigusi menetlustulemus võib puudutada (vrd lg 2 "kelle huve […] võib puudutada") kaasamine on äärmiselt oluline. Nt RKHK 3-3-1-56-02, p 9: "[…] tulenevalt inimväärikuse, õigusriigi, efektiivse õiguskaitse ning hea halduse põhimõtetest tuleb haldusmenetlusse kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi. Neid põhiseaduslikke põhimõtteid rakendades tagatakse asutuse parem informeeritus, sunnitakse asutust otsustamisel arvestama isiku huvidega ja tõstetakse haldusotsuste sisulist kvaliteeti. Puudutatud isiku ärakuulamisel on ka iseseisev protseduuriline väärtus, sest
taotleb toetuse maksmist ja samal ajal on ka toetuse saajaks. Adressaat on enamasti konkreetne isik või isikud, üldkorralduse puhul on adressaadid aga määratletud üldiste tunnuste alusel. Kolmandate isikute, kelle õigusi menetlustulemus võib puudutada (vrd lg 2 „kelle huve […] võib puudutada”), kaasamine on äärmiselt oluline. RKHK 3-3-1-56-02, p 9: „[…] tulenevalt inimväärikuse, õigusriigi, efektiivse õiguskaitse ning hea halduse põhimõtetest tuleb haldusmenetlusse kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi. Neid põhiseaduslikke põhimõtteid rakendades tagatakse asutuse parem informeeritus, sunnitakse asutust otsustamisel arvestama isiku huvidega ja tõstetakse haldusotsuste sisulist kvaliteeti. Puudutatud isiku ärakuulamisel on ka iseseisev protseduuriline väärtus, sest tagaselja otsuseid tegev asutus käsitab isikut kui vaid