Iirimaa 1. Pankade ja muude litsentseeritud laenuandjate (sh kiirlaenuandjad, voucherite pakkujad, järelmaksu pakkujad) üle teostab järelevalvet Iiri keskpank. Tarbijakaebustega tegeleb Iirimaal finantsteenuste ombudsman, mis tegutseb keskpanga juures. 2. Tegevusloa sisu ei erine pankade ja mitte-pankade puhul. Laenuandjad peavad täitma tegevusloa nõudeid, nende rikkumise korral on järelevalvel õigus kohaldada haldusmeetmeid ning karistusi, tarbijakrediidi seadusest tuleneb ka kriminaalkaristuste kohaldamise võimalus. 3. Iirimaal ei ole üldist tarbijaregulatsioonist tulenevat piirmäära krediidiga seotud kuludele, see võib olla üksnes teatud tegevusvaldkondades, näitena on kehtestatud lagi laenuühistu antavale laenule. 4. Tarbija maksevõimelisuse hindamiseks on loodud The Irish Credit Bureau (www.icb.ie), mis koondab andmed krediidilepingute täitmise kohta ja kuhu
reguleerimine aitab ära hoida tegevuse dubleerimist. See tõstab ka kodanike usaldust riigi suhtes, õiguskindlust ning haldustegevuse üldist efektiivsust. Pädevuse liigid sisuline e. esemeline pädevus pädevus seoses ülesande valdkonnaga. Määrab ära, millised ametiasutused milliste eluvaldkondade ülesandeid täidavad (ehitus, side, haridus, transport jne.); territoriaalne pädevus pädevus seoses territooriumiga. Määrab ära, kus mingi ametiasutus on volitatud haldusmeetmeid rakendama. Näide: Pärnu politseiprefektuur on pädev tagama avalikku korda Pärnumaal, kuid mitte tegema seda Tartus (puudub territoriaalne pädevus) või andma Pärnus välja ehituslube (puudub sisuline pädevus). Teine pädevuse määratlus: välispädevus e. eksternne pädevus määrab ära, kas haldusorgan tervikuna on pädev mingit küsimust lahendama internne pädevus milline ametiisik võib haldusorganit haldusmenetluses esindada (sisuliselt: kes kirjutab alla).
Kodanikule kes peab teadma, millised ametiasutused, milliseid küsimusi on volitatud otsustama. Pädevuse liike on järgmisi: Olulisemad Reaalpädevus haldustegevuse ala on määrab haldustegevuse sisu. Millised ametiasutused milliseid ülesandeid täidavad nt side, transport Territoriaalpädevus kehtestab ruumilised piirid. Millisel territooriumil milline ametiasutus on volitatud haldusmeetmeid rakendama. Instantsiline pädevus e astmeline pädevus rajaneb ametiasutuse astmelisel süsteemil. Kas ja millistel eeldustel võib kõrgemal seisev ametiasutus teha otsustuse alluvate ametisasutuste suhtes. Funktsionaalne pädevus ametiasutuste sisemine töökorraldus, ülesannete jaotamine ametnike vahel. Milliseid ülesandeid üks või teine ametnik peab täitma. § 6
ülejäänud kohaliku elu küsimustest. Võib välja tuua järgmised pädevuse liigid: 1) reaalpädevus. Selle määrab ära vastav haldustegevuse ala, haldusülesannete sisu. Reaalpädevus reguleerib seda, millised ametiasutused milliseid ülesandeid täidavad (ehitus, side, haridus, transport jne.); 2) territoriaalpädevus. Kehtestab ametiasutuste pädevuse ruumilised piirid ning annab vastuse küsimusele, millisel territooriumil milline ametiasutus on volitatud haldusmeetmeid rakendama; 3) instantsiline pädevus ehk astmeline pädevus. Rajaneb ametiaasutuste hierarhilisel (astmelisel) süsteemil. Reguleerib küsimust, kas ja millistel eeldustel võib kõrgemal astmel asuv ametiasutus teha otsuseid alluvate ametiasutuste suhtes; 4) funktsionaalne pädevus. Kujutab endast ametiasutuse sisemist töökorraldust, ülesannete jaotamist ametnike vahel. Annab vastuse sellele, milliseid ülesandeid üks või teine ametnik peab täitma.
ülejäänud kohaliku elu küsimustest. Võib välja tuua järgmised pädevuse liigid: 1) reaalpädevus. Selle määrab ära vastav haldustegevuse ala, haldusülesannete sisu. Reaalpädevus reguleerib seda, millised ametiasutused milliseid ülesandeid täidavad (ehitus, side, haridus, transport jne.); 2) territoriaalpädevus. Kehtestab ametiasutuste pädevuse ruumilised piirid ning annab vastuse küsimusele, millisel territooriumil milline ametiasutus on volitatud haldusmeetmeid rakendama; 3) instantsiline pädevus ehk astmeline pädevus. Rajaneb ametiaasutuste hierarhilisel (astmelisel) süsteemil. Reguleerib küsimust, kas ja millistel eeldustel võib kõrgemal astmel asuv ametiasutus teha otsuseid alluvate ametiasutuste suhtes; 4) funktsionaalne pädevus. Kujutab endast ametiasutuse sisemist töökorraldust, ülesannete jaotamist ametnike vahel. Annab vastuse sellele, milliseid ülesandeid üks või teine ametnik peab täitma.
annaabi.ee 
