determineerib haldustegevust, haldusmenetlust ja haldusorganistatsiooni. Jaguneb üld- ja eriosaks: 1) haldusõiguse üldosa kuulivad normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad õigussuhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks. Üldossa kuuluvad normistikud, mis määratlevad nt: haldusõiguse põhiprintsiipe; halduskandjate ja haldusoragnite õigusliku seisundit; avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õigusliku seisundit; haldusmenetluse korda; haldusvatutust; halduskontrolli jne. 2) haldusõiguse eriosa normid reguleerivad teatud üksikute haldustegevuse valdkondi, traditsiooniliselt kuuluvad siis nt: ehitusõigus, maanteeõigus, lennundusõigus, haridusõigus, kultuuriõigus, majandusõigus, liiklusõigus, politseiõigus, tervishoiu õigus jne. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid haldusõiguse printsiibid tulenevad põhiseaduse §st 10, kus tuuakse ära mõiste ,,sotsiaalne ja demokraatlik õigusriik." Haldusõiguse printsiibid on
haldustegevuse suundade jaoks. Haldusõiguse üldossa kuuluvad normistikud, mis määratlevad näiteks: o Haldusõiguse põhiprintsiipe; o Haldusekandjate ja haldusorganite õiguslikku seisundit; o Avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslikku seisundit; o Haldusmenetluse korda (haldustoimingute sooritamise, s.h haldusaktide andmise korda; o Haldusvastutust; o Halduskontrolli jne Haldusõiguse eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi. Traditsiooniliselt kuuluvad siia näiteks ehitusõigus, maanteeõigus, haridusõigus jne. Haldusõiguse eriosa üksikud valdkonnad on suuremal või vähemal määral seadustega reguleeritud. Haldusõigusnorm Haldusõigusnorm nagu iga õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, mis reguleerib abstraktse hulga juhtumeid
Haldusõiguse üldossa kuuluvad normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks. Haldusõiguse üldossa kuuluvad normistikud, mis määratlevad näiteks: haldusõiguse põhiprintsiipe; haldusekandjate ja haldusorganite õiguslikku seisundit; avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslikku seisundit; haldusmenetluse korda (haldustoimingute sooritamise, s.h. haldusaktide andmise korda); haldusvastutust; halduskontrolli jne. Osa nimetatud valdkondadest, millel on haldusõiguse ja haldustegevuse jaoks põhimõtteline tähtsus, on käesoleval ajal positiivses õiguses seadustega reguleerimata. Näiteks puudub haldusmenetluse seadus (üldmenetlus), mille oluline ülesanne on õiguslikult determineerida haldustoiminguid ja meetodeid; 2) haldusõiguse eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi. Traditsiooniliselt kuuluvad siia näiteks ehitusõigus, maanteeõigus, lennundusõigus,
Haldusõiguse üldossa kuuluvad normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks. Haldusõiguse üldossa kuuluvad normistikud, mis määratlevad näiteks: haldusõiguse põhiprintsiipe; haldusekandjate ja haldusorganite õiguslikku seisundit; avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslikku seisundit; haldusmenetluse korda (haldustoimingute sooritamise, s.h. haldusaktide andmise korda); haldusvastutust; halduskontrolli jne. Osa nimetatud valdkondadest, millel on haldusõiguse ja haldustegevuse jaoks põhimõtteline tähtsus, on käesoleval ajal positiivses õiguses seadustega reguleerimata. Näiteks puudub haldusmenetluse seadus (üldmenetlus), mille oluline ülesanne on õiguslikult determineerida haldustoiminguid ja meetodeid; 2) haldusõiguse eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi. Traditsiooniliselt kuuluvad siia näiteks ehitusõigus, maanteeõigus, lennundusõigus,
reziimid (näiteks Indias). Reas maades (Prantsusmaal, Itaalias, paljudes Ladina-Ameerika maades) toimib kõigis või teatud liiki regionaalsetes haldusterritoriaalsetes üksuste ,,topelt"süsteem: territoriaalse kollektiivi valitavad organid ja keskuse (presidendi, valitsuse, siseministri) määratavad esindajad. Määratavad ametnikud teostavad valitavate volikogude suhtes ,,halduskontrolli": neil on õigus peatada teatud tähtajaks kohaliku volikogu otsus (praegusel ajal paljudes riikides üksnes halduskohtusse pöördumise teel ja tema otsusel) ja pöörduda isegi riigipea poole ettepanekuga volikogu laialisaatmiseks seaduste rikkumise või tema töövõimetuse korral. Tõsi, arenenud riikides sellist laialisaatmist praktiliselt ei kasutata, demokraatliku reziimiga arengumaades leiab see samuti aset harva.
annaabi.ee 
