........................................... 8 Kokkuvõte ..................................................................................................................................9 4 Ajalugu 1.1. Pariisi teke Esimest korda on Pariisi (Lutetia Parisiorum) mainitud Rooma allikais 52 eKr. Sel ajal oli ta keldi hõimu pariiside asula, keskus asus Cite saarel. Asend oli soodne kaubateede suhtes ja tänu sellele tegid roomlased sellest halduskeskuse, mille põhiosa asus Seine`i vasakul kaldal, kus on tänaseks veel säilinud amfiteatri ja termide jäänused. Umbes 270. pKr. Rüüstasid linna germaanlased. Pärast rünnakut taastati linn Cite saare kindlusena ja ta sai praeguse nime Pariis. Pariis hakkas kiiresti kasvama ja muutus tähtsaks Lääne- Euroopa kaubandus-, kultuuri- ja kirikuelulinnaks. Pranstsusmaal kannavad paljud kirikud nime Notre- Dame, mis tõlkes tähendab Jumalaema st. Jumalaemale pühendatud kirikut
mõttes uusi linnu rajama. Need olid korrapärased, enamasti nelinurkse põhiplaaniga ning turuplatsi ja raekoja keskel. Põhiline erinevus maa-asulast ei olnud mitte müürid ja kaunid ehitised, vaid linnaõigus. Alles siis kui linnaks pürgiv asula oli endale selle õiguse saanud, võis rääkida linnast. Linnaosad: Linnal oli mitu keskust. Raekoda, kohtusaal ning kuninga määratud haldusametniku ja kohtuniku-foogti-maja moodustasid n-ö halduskeskuse, kus korraldati linnaelu. Usukeskuse moodustasid katedraal, klooster ja piiskopiloss. Katedraal oli suurlinna uhkus, väiksemad linnad piirdusid kirikuga. Linna südameks ja ürikeskusek oli turuplats. Keskaegse linna turuplatsil seisis tavaliselt kõige esinduslikum ja tähtsam hoone- raekoda. Turuplatsi serval võis näha paari meie jaoks harjumatut asja. Esiteks oli seal püsti suur rist, mis pidi hoiatama: jumal jälgib, et keegi ei rikuks tururahu
sajandil. Keskaegse Liivimaa linnade kaart võttis 14. sajandi keskpaigaks oma kuju. Linnade omavaheline kaugus jäi siin saja ja paarisaja kilomeetri vahele, mis on võrreldest Euroopaga väga suur vahemaa (Ei olnud võimalik ühest linnast näha teist linna). Keskaegse linna moodustas õiguslikult piiritletud inimgrupp. Asutati linnu, meelitades ulatuslike privileegide abil inimesi neisse asuma. Piiskopid olid linnade asustamisest huvitatud (residents pidi asuma linnas). Linnu soovisid oma halduskeskuse elujõulisuse tugevdajana näha ka Saksa ordu, Taani kuningas ja mõned suurvasallid. Linnade asustamise puhul oli olulised geograafilised tingimused ja inimasustusliku potentsiaali kombinatsioon. Liivimaa linnade algusloos olid olulisel kohal Saksa kaugkaupmehed, kes maale peatuma jäid ja endale privileege juurde nõutasid. Liivimaa linnade tekkimise aeg - 13. sajand - kattub ühtlasi Hansa liidu kujunemise ajaga. Soodsaks kohaks oli liiklussõlm nagu jõesuu (Pärnu), vee- jamaatee
1763. aastal sõlmitud Pariisi rahuga kaotas Prantsusmaa peaaegu kõik oma koloniaalvaldused Põhja-Ameerikas, sh Kanada ja Louisiana. Vaid Kanada Quebecki provintsis jäid püsima feodaalsuhted, samuti prantsuse keel ja katoliku usk, kuid juba Inglismaa ülemvõimu all. Inglise kolooniate piir Hispaania valdustega kulges siitpeale piki Mississippi jõge. Inglasi saatis edu ka Lääne-Aafrikas ja Indias, kus 1761. aastal vallutati idarannikul asuv prantslaste halduskeskuse Pondichéry. Inglise koloniaalpoliitikat toetas tegusalt aastatel 1757-61 peaministriks olnud William Pitt Vanem. Seitsmeaastase sõja kaugeleulatuvaimaks tagajärjeks on inglise keele domineerimine nii Põhja- Ameerikas kui Indias. Prantsuse keel on valitseva keelena püsima jäänud vaid Kanadas Quebecki provintsis. Siberi hõlvamine Erinevalt teistest Euroopa riikidest suundus Venemaa koloniaalne aktiivsus Siberi ja Kaug-Ida taigaavaruste hõlvamisele
annaabi.ee 
