7. Avaliku halduse organisatsiooni üldiseloomustus: · Riik kui halduskandja. Üldkompetentsiga riigihaldusorganid ja valitsusasutused · Kaudse riigihalduse kandjad. Riigi haldusülesannete füüsilistele või juriidilistele isikutele üleandmise kaalutlused ja tingimused · Kohalik omavalitsus kui halduskandja. Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikud garantiid. Eesti halduse organisatsioon (täidesaatva võimu organisatsioon) koosneb 3-me tüüpi halduskandjast: I. Vahetu riigihaldus ehk riik a. Üldkompetentsiga haldusorganid a.i. Vabariigi President a.ii. Vabariigi Valitsus b. Valitsusasutused (alluvad Vabariigi Valitsusele) b.i. Riigikantselei (ei ole alluvussuhtes teiste valitsusasutustega) b.ii. Inspektsioonid allub ministeeriumile b.iii. Ministeeriumid b.iv
Ametiasutus – eelkõige riigi ja KOV avalikku võimu teostav organ Asutus – iseseisev õigussubjekt. 4. Organisisene organisatsioon Organ koosneb tavaliselt paljudest isikutest. See eeldab teatud sisemist organisatsiooni. See sõltub halduse ülesannetest, mida organ täidab. Organi tipuks on juht, kes esindab vastavat organit ja organi töötajatele on ülemuseks. Ülemuse nimetus sõltub halduskandjast. Riigi puhul on unifitseeritud organite struktuur. § 46 lg 3 – ministeeriumid koosnevad osakondadest. Struktuur ja pädevus määratakse ära osakonna põhimäärusega. Osakonda võivad kuuluda talitused ja bürood. Organi kõige väiksema ühiku moodustab ametikoht - ühele isikule institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ametikandjaks on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid, mis on fikseeritud ametijuhendites. Juhataja (monokraatne/kollegiaalne)
teostamisel andma haldusakte või rakendama muid avalik-õiguslikke üksikabinõusid. Ametiasutus eelkõige riigi ja KOV avalikku võimu teostav organ Asutus iseseisev õigussubjekt. 4. Organisisene organisatsioon Organ koosneb tavaliselt paljudest isikutest. See eeldab teatud sisemist organisatsiooni. See sõltub halduse ülesannetest, mida organ täidab. Organi tipuks on juht, kes esindab vastavat organit ja organi töötajatele on ülemuseks. Ülemuse nimetus sõltub halduskandjast. Riigi puhul on unifitseeritud organite struktuur. § 46 lg 3 ministeeriumid koosnevad osakondadest. Struktuur ja pädevus määratakse ära osakonna põhimäärusega. Osakonda võivad kuuluda talitused ja bürood. Organi kõige väiksema ühiku moodustab ametikoht - ühele isikule institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ametikandjaks on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid, mis on fikseeritud ametijuhendites. Juhataja (monokraatne/kollegiaalne)
teostamisel andma haldusakte või rakendama muid avalik-õiguslikke üksikabinõusid. Ametiasutus eelkõige riigi ja KOV avalikku võimu teostav organ Asutus iseseisev õigussubjekt. 4. Organisisene organisatsioon Organ koosneb tavaliselt paljudest isikutest. See eeldab teatud sisemist organisatsiooni. See sõltub halduse ülesannetest, mida organ täidab. Organi tipuks on juht, kes esindab vastavat organit ja organi töötajatele on ülemuseks. Ülemuse nimetus sõltub halduskandjast. Riigi puhul on unifitseeritud organite struktuur. § 46 lg 3 ministeeriumid koosnevad osakondadest. Struktuur ja pädevus määratakse ära osakonna põhimäärusega. Osakonda võivad kuuluda talitused ja bürood. Organi kõige väiksema ühiku moodustab ametikoht - ühele isikule institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ametikandjaks on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid, mis on fikseeritud ametijuhendites. Juhataja (monokraatne/kollegiaalne)
annaabi.ee 
