Liigid: Kontinentaalset õigussüsteemi nim sageli ka seadusõiguseks. Õigus sisaldus seadustes. Lõppastmes taanduvad nii seadusõigus kui ka tavaõigus konstinentaalses õiguses kirjutatud õiguseks. Aluseks õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu (õiguse allikate formaalne jaotus): legislatiivaktid, haldusaktid, jurisdiktsiooniaktid. Millist ül-t õigusakt õiguskorras täidab (funktsionaalne liigitus): legislatiivfn-i täitev õigusakt, haldusfn-i täitev õigusakt, jurisditsioonilist fn-i täitev õigusakt. On võimalik ka materiaalselt liigitada. Koht õigussüsteemis: seadused, seadusest madalamal olevad õiguse allikad. Tegu on vertikaalse liigitusega. Horisontaalne liigitus (kkuline teatud õigusvaldkonda): eraõigusesse kuuluvad, avalikku õigusesse kuuluvad. 3. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: 3.1. Õigustloov akt. Laias tähenduses on Eesti puhul tegemist seadusõigusel põhineva õiguskorraga. Seadusõigus põhineb
Erinevus haldusega kohtutel on õiguse rakendamine eesmärgiks, haldusel vahendiks. Iga riigi põhifunktsiooni täidab teatud organ. Kuid riigi funktsioonid ei ole üksteisest isoleeritud. Oluline on, et ühe organi põhifunktsioon ei muutuks teisele organile põhifunktsiooniks. Riigiorganite põhi- ja kõrvalfunktsioonid Põhifunktsioon Abistav funktsioon Parlament Legislatiiv Haldusfn parlamendi Jurisdiktsiooniline fn - sisemine haldustegevus parlament otsustab oma töö korraldamiseks. teatud isikute kriminaal- vastutusele võtmise (peab andma nõusoleku,
Iga riigi põhifunktsiooni täidab teatud organ. Kuid riigi funktsioonid ei ole üksteisest isoleeritud. Oluline on, et ühe organi põhifunktsioon ei muutuks teisele organile põhifunktsiooniks. 2. Riigiorganite põhi- ja kõrvalfunktsioonid Põhifunktsioon Abistav funktsioon parlament legislatiiv Haldusfn parlamendi Jurisdiktsioonilinkoe fn - sisemine haldustegevus parlament otsustab teatud oma töö korraldamiseks. isikute kriminaal- vastutusele võtmise (peab andma nõusoleku, asja
Iga riigi põhifunktsiooni täidab teatud organ. Kuid riigi funktsioonid ei ole üksteisest isoleeritud. Oluline on, et ühe organi põhifunktsioon ei muutuks teisele organile põhifunktsiooniks. 4 Riigiorganite põhi- ja kõrvalfunktsioonid Põhifunktsioon Abistav funktsioon Parlament Legislatiiv Haldusfn parlamendi Jurisdiktsiooniline fn - sisemine haldustegevus parlament otsustab oma töö korraldamiseks. teatud isikute kriminaal- kõrgemate riigiametnike vastutusele võtmise ametisse nimetamine, (peab andma nõusoleku,