täidab teatud haldusülesandeid ise ehk otseselt. Kaudne riigihaldus Kaudsest riigihaldusest saame rääkida juhul, kui riik delegeerib teatud haldusülesanded iseseisvatele õigussubjektidele. Seega riigihaldus laiemas tähenduses (haarab nii vahetu kui ka kaudse riigihalduse) kujutab endast tegelikult avalikku haldust) Kaudse riigihalduse kandjatekson eelkõige KOVid ja AÕ jur isikud. Kohaliku omavalitsuse üksus haldusekandjana Kohaliku omavalitsuse organid teostavad avalikku võimu. KOV ülesanded on umbes pooleks: r iigi ül täitmise kohustused ja kohaliku elu küsimused. Kohaliku elu küsimused jagunevad veel kaheks: Need, mis riik on kohustanud seadusega reguleerima- määrused. See osa, mis on seadusega jäetud reguleerimata, KOV autonoomia - tegelikult on need statuudid, ent kannavad määruse nime. Avalik-õiguslik korporatsioon
sätestatud alustel ja korras. Seni pole seda juhtunud ja siiani toimib ühetasandiline kohalik omavalitsus. 17. Kohaliku omavalitsuse üksuste õiguslik staatus KOV üksused omavad meie õiguskorras avalik-õigusliku juriidilise isiku staatust. Olulisim õigusliku staatuse väljendus on õigusvõime, s.o õigussubjekti võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks. Õigusvõime kaudu on vald ja linn avalikus õiguses vaadeldav haldusekandjana- haldusõiguslike õiguste ja kohustuste kandjana. Mis puudutab kohaliku omavalitsuse üksuse eraõiguslikku õigusvõimet, siis on avalik-õigusliku juriidilise isiku moodustamisega talle vajalik eraõiguslik õigusvõime kaasa antud ja ta ei vaja selleks veel eraldi riiklikku akti. Õigusvõimet piirab KOV pädevuse piiritlemine kohaliku elu küsimustega. Kõik ülesanded, mis pole määratletavad kohaliku elu küsimustena, on riigielu küsimused. Õigusvõime hõlmab ka
Vt lk 91- … Haldusüksused on iseseisvad organisatsiooniliselt, õiguslikult, meil on jur.isikute ja halduskandjate iseloom. KOV üksused omavad meie õiguskorras jur.isikute staatust. Sellise õigussubjektina on KOV üksusel mitmelaadselt väljenduv õiguslik staatus. Õigusvõime – õigussubjekti võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks (tuleneb avalik-õigusliku jur.isikute funktsioonist). Õigusvõime kaudu on vald ja linn avalikus õiguses vaadeldav haldusekandjana – haldusõiguslike õiguste ja kohustuste kandjana. KOV üksuse eraõiguslik õigusvõime – avalik-õigusliku jur.isiku moodustamisega talle vajalik eraõiguslik õigusvõime kaasa antud ja ta ei vaja selleks veel eraldi riikliku akti. Eraõiguslikes suhetes kohaldatakse KOV üksuse suhtes jur.isiku kohta sätestatut, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti. KOV organitel, asutustel või ametiisikutel võib seaduse alusel olla õigus lepinguid
Haldusekandjateks on: - riik avalik-õigusliku juriidilise isikuna; - kohalik omavalitsus avalik-õigusliku juriidilise isikuna; - muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud; - füüsilised ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kes täidavad avaliku halduse ülesandeid. TsÜS § 25 lg 2: „Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.” Riik haldusekandjana on erisugune, kuna: - tal on kompetentsi jaotamise kompetents (arvestades teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute põhiseaduslikke tagatisi); - tema funktsioonid on universaalsed (teised avalik-õiguslikud juriidilised isikud tegutsevad teatud kindlates valdkondades). II Riigi haldusorganisatsioon Täidesaatva riigivõimu asutused – Vabariigi Valitsuse seadus. Vabariigi Valitsus
annaabi.ee 
