Legislatuur võtab vastu seaduseid ja otsuseid. Legislatuur ehk seaduseandja. Materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni seostatakse üksikaktiga, millega õiguslikus elus lahendatakse üksikjuhtusid. See tähendab, et antud akt ei sisalda õigusnorme ehk üldnorme, ta on adresseeritud individualiseeritud subjektile ja konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Haldusaktid Siseriiklikus õiguses eristatakse selgelt seadusi j nn. Administratiiveeskirju ehk halduseeskirju. Administratiiveeskirjad on õigusaktid, mida annab välja administratsioon. Neid nimetatakse tavaliselt haldusaktideks. Haldusakte võib ka liigitada materiaalseteks ja formaalseteks. Materiaalselt mõistetud haldusakti abil teostab administratsioon üht riigi põhifunktsiooni, so haldusfunktsiooni. Kuna legislatiivfunktsiooni sisuks on õigusnormide kehtestamine legislatiivaktidega, siis materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni teostatakse
kaalutlusõigus jäetud · õiguse üldpõhimõtteid st võrdne kohtlemine jne · olulised asjaolud st konkreetse juhtumi asjaolud (kergendavad, raskendavad) · põhjendatud huvid st adressaadi, avalikud ja kolmandate isikute huvid Kaalutlusvead: eristatakse järgmisi kaalutlusvigu · kaalutlusõiguse mittekasutamine nt haldusorgan ei saa aru, et talle on jäetud kaalultusõigus ning ei kaaluta kõiki võimalusi või seob end ise nt halduseeskirjadega st halduseeskirju võib küll vastu võtta, kuid need ei tohi konkreetsel üksikjuhul välistada kaalutlusõiguse teostamist. · Kaalutlusõiguse piiride ületamine st valitud on võimalus, mida seadus ette ei näe · Kaalutlusõiguse kuritarvitamine st ületab kaalutlusõiguse nn sisemised piirid nt ei teosta kaalutlusõigust lähtudes seaduse eesmärgist Kaalutlusõiguse taandamine nullini:
Sügis 2009 N. Parrest 3. Kaalutlusvead Eristatakse järgmise kaalutlusvigu: 1. kaalutlusõiguse mittekasutamine, nt: - haldusorgan ei saa aru, et talle on antud kaalutlusõigus; - ei kaalu kõiki võimalusi; - seob end ise, nt halduseeskirjadega; halduseeskirju võib vastu võtta, kuid need ei tohi välistada konkreetsel üksikjuhul kaalutlusõiguse teostamist. 2. kaalutlusõiguse piiride ületamine, st valib võimaluse, mida seadus ette ei näe (ületab kaalutlusõiguse „välised” piirid); 3. kaalutlusõiguse kuritarvitamine, st ületab kaalutlusõiguse „sisemised” piiride, nt ei teosta kaalutlusõigust lähtudes seaduse eesmärgist, kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega vms. 4
10. §8 Halduseeskirjad Halduseeskirjad on antud ametiasutuse e haldusorganisatsiooni siseseks regulatsiooniks antud üldised ja abstraktsed korraldused alluvatele ametiasutustele või juhi (ülemuse) korraldused alluvatele haldustöötajatele. Tegemist on ametiasutuse sisese töökorraldusega, mis on rajatud juhtimisfunktsiooni teostava instantsi pädevusele anda üksikuid või üldisi korraldusi e halduseeskirju. See on haldussiseõigus, mistõttu ei ole tegemist õigusnormidega ning välissuhete jaoks ei oma reeglina mingit tähendust. Näiteks:. sisekorraeeskiri, avalikkusega suhtlemise kord, ametijuhendid. VII teema 7. HALDUSMENETLUS ________________________________________________ 1. §1 Haldusmenetluse mõiste, põhimõtted ja liigid
annaabi.ee 
