Enamasti on kahjud kaudsed ja seetõttu rahalises väärtuses raskesti hinnatavad. Tüüpilised on tabelis 1 olevad kahjude liigid. Tabel 1. Kahjude liigid Kahjude liik Näiteid Kriteerium 1. Seaduste, · Põhiseadus, kriminaalkoodeks, tsiviilkoodeks, andmekaitse seadused, Kvalitatiivne: eeskirjade, autoriõiguse konventsioonid, patendikaitse kaalukus lepingute vms · Halduseeskirjad, statuudid, teenistusmäärustikud rikkumine · Isikuandmete kasutamist ja privaatsust puudutavad seadused või tavad Kvantitatiivne: nt · Andmetöötluse hooldelepingud, konfidentsiaalsuslepingud lepingutrahvide suurus 2. Isikliku · Meditsiiniseire arvutid Trauma tõenäosus heaolu või · Meditsiinidiagnostika süsteemid tervise · Lennujuhtimisarvutid
ja põhiväärtused kehtivad ka Eestis. (RKL 17.2.2003.a nr 3-4-1-1-03). • NB: 1.12.2009 jõustus Lissaboni leping! Miks on tähtis, et “hea haldus” on põhiõigus? PS § 14: Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Milliseid meetmeid riik peab võtma hea halduse tagamiseks (põhiõigusest tulenev kaitsekohustus)? • Seadused • Halduseeskirjad (asutusesisesed juhised, millega täpsustatakse seaduste rakendamise praktikat) • Eetika • Kvaliteedijuhtimine? • Teenusstandardid? Haldusõiguse reform hea halduse põhimõtete tagamiseks 1.jaanuaril 2002 jõustusid: • haldusmenetluse seadus – eesmärk on isiku õiguste kaitse tagamine ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. • asendustäitmise ja sunniraha seadus
käitumise tagajärjel ja mille õiguslikus siduvuses ollakse üldiselt veendunud. Sel on tähtsus eelkõige pikaajalise stabiilse arenguga õiguskordades. Eestis neil haldusõiguse allikana praktiliselt tähtsust ei ole Kohtunikuõigus Eestis kohtud ei loo õigust, vaid rakendavad ja mõistavad õigust. Siiski on kohtupraktikal, eriti Riigikohtu lahenditel, oluline roll õigusallikate tõlgendamisel, seostamisel ja õiguslünkade täitmisel. Halduseeskirjad ja haldusesisesed juhendid (ei ole haldusõiguse allikad, sest pole faktilist välismõju): haldusorganile siduv üldisi käitumisreegleid sisaldav õigusakt, mille eesmärgiks on reguleerida halduskandja internseid küsimusi. Kuulub halduse siseõigusesse Haldusekandja Põhimõtteliselt võib haldusekandjaks olla iga isik, kellele haldusülesandeid on täitmiseks antud, seega nii avalik-õiguslik juriidiline isik (praktikas kõige olulisemad)
Halduslepingud võivad reguleerida nii koordinatsiooni- kui ka subordinatsioonisuhteid. Koordinatsioonisuhteid reguleerivate halduslepingute poolteks on iseseisvad õigusvõimelised avaliku halduse kandjad. Subordinatsioonisuhteid reguleerivate lepingute poolteks on subjektid, kes tavaliselt asuvad alluvusvahekorras, aga ka haldusekandja ja kodanik. Halduskohtus lahendatakse ainult üksikaktidena halduslepingute vaidlusi. 10. §8 Halduseeskirjad Halduseeskirjad on antud ametiasutuse e haldusorganisatsiooni siseseks regulatsiooniks antud üldised ja abstraktsed korraldused alluvatele ametiasutustele või juhi (ülemuse) korraldused alluvatele haldustöötajatele. Tegemist on ametiasutuse sisese töökorraldusega, mis on rajatud juhtimisfunktsiooni teostava instantsi pädevusele anda üksikuid või üldisi korraldusi e halduseeskirju. See on haldussiseõigus, mistõttu ei ole tegemist õigusnormidega ning
Isa suri ära ja isik pääses vabadusse ja taotles moraalse kahju hüvitamist. RK leidis, et kinnipeetavat kaitses põhiõigus (õigus perekonna ja eraelu puutumatusele). Kinnipeetav oleks pidanud saama loa oma isa külastamiseks.) 7. halduse enesesidumine (võib muidugi muuta, aga selleks peavad olema objektiivsed põhjused) a) halduspraktika kaudu b) halduseeskirjad Määratlemata õigusmõiste 1. Mõiste selguse ja täpsuse võib kujundada õigus ise (nii sisaldavad seadusetekstid nende mõistete määratlusi) 2. Ei ole küll määratletud, aga igal üksikul juhul määratlevad (nt kinnine territoorium) 3. Teatud juhtudel võivad mõistet sisustada ka kohtupraktika. Määratlemata õigusmõisted: üldine huvi, avalik huvi, head kombed, oluline põhjus, muu koht, vajaduse ja ohu korral jne.