kujunemise üheks võimaluseks. XIII sajandil hakkasid aga maaisandad ka ise sõna otses mõttes uusi linnu rajama. Need olid korrapärased, enamasti nelinurkse põhiplaaniga ning turuplatsi ja raekoja keskel. Põhiline erinevus maa-asulast ei olnud mitte müürid ja kaunid ehitised, vaid linnaõigus. Alles siis kui linnaks pürgiv asula oli endale selle õiguse saanud, võis rääkida linnast. Linnaosad: Linnal oli mitu keskust. Raekoda, kohtusaal ning kuninga määratud haldusametniku ja kohtuniku-foogti-maja moodustasid n-ö halduskeskuse, kus korraldati linnaelu. Usukeskuse moodustasid katedraal, klooster ja piiskopiloss. Katedraal oli suurlinna uhkus, väiksemad linnad piirdusid kirikuga. Linna südameks ja ürikeskusek oli turuplats. Keskaegse linna turuplatsil seisis tavaliselt kõige esinduslikum ja tähtsam hoone- raekoda. Turuplatsi serval võis näha paari meie jaoks harjumatut asja. Esiteks oli seal püsti suur rist, mis pidi hoiatama: jumal jälgib, et
Seotud mõõdupärasusega - hindamisekriteeriumid; Abinõu sobivus - meetme kohasus (eesmärgipärasuse saavutamine); Abinõu vajalikkus - meetme vajalikkus (hädavajalikkus); meetme mõõdukus - ei tohi teda kohaldada, kui kahju või muu koormav tagajärg, mida isikule põhjustatakse, on tunduvalt suurem, kui meetmega saavutatavad positiivsed tulemused. ● Kaalutlusõigus - (diskretsioon) (kaaluda otsuse tegemist või valida erinevate otsuste vahel); Kooskõla haldusametniku volitustega - tegevus peab peab olema proportsionaalne. Vastama etteantud/kirjutatud õigusnormide kooskõlale (olemasolu võimaldab teha õiglase otsuse. ● Vormivabadus ja eesmärgipärasus - volitab haldusorganit otsustama menetlustoimingu vormi kaalutlusõiguse alusel. Isikute jaoks lihtsam, kuna sageli tekib inimestel küsimus, mida, kuidas ja kui põhjalikult tuleb taotlusesse kirja panna, ● Uurimispõhimõte - Vajalik siis kui esineb osapoolte konflikt. Haldusorganil on
ja kohusetundlikult." Artikkel 21 Euroopa Kohus kehtestab kohtusekretäri ettepanekul oma talituste struktuuri ja selle muudatused. Artikkel 22 21 Euroopa Kohus moodustab tõlketalituse, mis komplekteeritakse piisava juriidilise väljaõppega ja mitut Euroopa Kohtu ametlikku keelt tundvatest asjatundjatest. Artikkel 23 Kohtusekretär vastutab presidendi järelevalve all ja haldusametniku kaasabil Euroopa Kohtu halduse, finantsjuhtimise ja raamatupidamise eest. Euroopa kohtu töökorraldus Artikkel 25 1. Suurkoja ja täiskogu istungite kuupäevad ja kellaajad määrab president. 2. Kolmest ja viiest kohtunikust koosneva koja istungite kuupäevad ja kellaajad määrab koja esimees. 3. Euroopa Kohus võib pidada ühe või mitu istungit väljaspool oma asukohta. Artikkel 26 1. Kui mõne kohtuniku äraoleku tõttu või seetõttu, et tal esineb takistus, on kohtunikke
eksameid. Peterson pidi juba eksameid tegema - ühe suulise ja ühe kirjaliku. Aasta varem oli ülikooli astunud Fahehlmann õppis arstiteaduskonnas. Pole teada eesti kultuuriloos fakti, et need kaks meest oleksid omavahel kokku puutunud, kuigi Tartu oli tol ajal palju väiksem linn kui praegu. Lisaks ei olnud seal õppimas väga palju eestlasi. Ühelt poolt õppisid erinevates teaduskondades, Peterson tuli Riiast, boheemlasliku literaadihoiakuga, Liivimaa kõrgeima haldusametniku toetus (Petersoni geniaalsust oli märgatud ja seetõttu leidis mõjukat toetust), hakkas Tartusse jõudes elama boheemlaslikku tudengielu, korporatsioonielu. Tema suurimaks tööks Tartus tuleb pidada Soome mütoloogia tõlkimist ,,Mythologia Fennica" Ganander. Soome mütoloogia oli kirjutatud rootsi keeles. Kristjan Jaak Peterson tõlkis Soome mütoloogia rootsi keelest saksa keelde, et estofiilid saaksid seda lugeda. Jalgsiretk Tartust Riiga. Sügisel tuleb Tartusse tagasi. 20