inglise vodevillilavadel. Julia Elizabeth Wells sündis 1. Oktoobril 1935 aastal Inglismaal Walton-on-Thamesis. Julia isa, Ted Wells, oli raua- ja puutöö õpetaja, ema Barbara andis klaveritunde ning töötas poole kohaga tantsustuudios pinaistina. Julia ema ja isa olid need, kes avastasid tüdruku imelise oskuse laulmises ning sealt arenes ka laulukarjäär Juliale. Juba kaheaastane Julia, esines tantsukooli lõpuballil haldjana. Kui Julia ema, Barbara sai pianistikoha varietees aastal 1939, kohtus ta seal enda tulevase uue abikaasaga Edward (Ted) Andrewsiga. Julia ema ja isa lahutasid. Edasi elas Julia ema ning kasuisaga, kelle perekonnanime võttis ta endale ning Julia eesnime viimane täht muudeti e-ks. Kasuisa Ted hakkas Juliele laulmist õpetama, teades, et sellega võib ta tüdruku üle Inglismaa kuulsaks teha. Tüdrukul oli täielikult väljaarenenud kõri,
Kes võiks mõelda, et selline armastus üldse on võimalik?! Nii puhtad ja õrnad suhted inimeste vashel suure eavahega. Nende vahel oni arusaamine ja üksmeel, aga mõnikord suhted isemoodi jahmatasid ja hirmutasid. Juhtum maal katsus hingu põhjani, sügavas mõttes metsas jalutades, tüdruk meenutas Teda, ning märgatas Teda,kiiresti jooksis juurde. Ta vaatas ja imetles mind, ma olin kaunis, kättesaamatu, ebamaine, kuuvalgel näisin ma haldjana, aga ta ei pidanud vastu, ruttas mulle järele, haaras kinni mu lehvivatest juustest, mu öösärgi volangidest, tõmbas mind end vastu, see oli Tema ja ma surusin oma põse tema põse vastu, ei se polnudki Tema palg, vaid männi krobeline koor või kasetüve sile, ma silitasin seda ja tundsin järsku nii suurtigatsust Tema järele, nii suurt kurbust, et Teda pole, et puhkesin nutma(Berg 2004:152). Minu meeles, tüdruk on juba arust segane
Kui “Väike deemonite ja vaimolendite leksikon” nõustub sellega, öeldes, et pimedusehaldjad elavad maa all ning neid samastatakse härjapõlvlasega (Petzoldt 2003:79), siis krüptozooloogid, kes lähtuvad evolutsiooniteooriast, käsitlevad raamatus “Varjatud maailma looduslugu” härjapõlvlasi halflingide mitte haldjate alamliigina (Levy 2001:152). 1.2. Tänapäeva haldjad ehk segadus sõnadega Eriti raskeks teeb haldja mõiste määratlemise ingliskeelsete vastete rohkus. Haldjana on tõlgitud sõnu fairy, pixie (ka pixy), elf ja sprite. Kuigi ingliskeelne kultuur teeb siinkohal neil siiski ka mõningast vahet, on tegemist pigem eestikeelse haldja erinevate liikide vastetega, kui erinevate olenditega. Põhijoonteks on võluvõimed ja soovil omandatav antropomorfne välimus, mis iseloomustab ka meie haldjaid. Tänapäeval on siiski hakatud eesti keeles kasutama ka sõnu “elf”, “piksi” ja “fee”, millest
manside taevajumalaga kui Skandinaavia Tor-jumalusega (sest ka saamide jumalal on vasar, millega ta halbu vaime karistab). Luteri usku Soome saamidel oli tema nimetuseks Ukko. Tiermese vibuks oli vikerkaar, noolteks välgud. Siiski on T. I. Itkonen avaldanud arvamust, et saamide Tiermes võis küll võtta üle teatud lisajooni skandinaavlaste uskumustest, kuid on siiski looduseilmingu ja selle haldjana saami uskumustele iseloomulik. Tiermes annab inimestele elu ja kaitseb nende tervist ning hoiab jahilkäikude ja kalapüügi ajal pahad vaimud eemal, seepärast peetakse teda eriti tähtsaks muude jumalolendite seas. Nõiatrummidel esineb Äike antropomorfse olendina, kes hoiab käes vasarat. Äikese abikaasana austati Akkat, kellel olid omad ohvrikohad. Päikese (Päeivi) uuesti ilmumist pärast südatalvist pimeduseaega on pühitsetud pidutsedes. Perenaine küpsetas jahust
annaabi.ee 
