territooriumi risustamine mõnel muul viisil. Kalmistul sõitmine keelatud (v.a ratastooliga) kalmistu haldaja loata. Kalmistu territooriumil loomadega viibimine haldaja loata keelatud. Matmisplats on kalmistu osa ja platsi kujundamisel tuleb jälgida antud kalmistu kujunduspõhimõtteid. Matmisplatsi kujundab platsi valdaja, arvestades käesolevas eeskirjas toodud piiranguid. Kalmistu kujundusnõuete mittetäitmisel matmisplatsi valdajat hoiatatakse. Kalmistu haldajal on õigus mittevastavad hauatähised või rajatised eemaldada matmisplatsi valdaja kulul ühe aasta möödumisel hoiatamisest. Matmisplats peab olema tähistatud risti, hauaplaadi, -kivi, -samba või muu tähisega. Hauatähised on hauarist kõrgusega maapinnast kuni 120 cm; hauasammas kõrgusega maapinnast kuni 120 cm. Hauatähised, -rajatised (piirdeaed, betoonrant, äärekivi jms) ja haljastus peavad olema matmisplatsi piirides, kusjuures nende suurus, paiknemine või liigid
avaldada mõju liikidele ja nende elupaikadele. · Omavalitsus saab elustiku säilitamist soodustavaid meetmeid integreerida ka valdkondlikesse arengustrateegiatesse. · Omavalitsuse poolt uute infrastruktuuriobjektide (hooned, teed, tammid jm) rajamine võib mõjutada nii liike kui nende elupaiku. · Omavalitsuse omanduses võib olla palju avaliku ruumi, arvukalt hooneid, infrastruktuuriobjekte, rohealasid, isegi kaitsealasid. Nende objektide haldajal on ulatuslikud võimalused mõjutada ala keskkonnaseisundit nii paremuse suunas (elusloodusele elupaiku luues) kui ka halvemuse suunas, tekitades negatiivseid keskkonnamõjusid ning mõjutades teisi looduslikke alasid. · Omavalitsus saab tutvustada ennast turistidele, investoritele jt huvilistele läbi piirkonnale iseloomuliku ja teistest eristuva loodus- ja elukeskkonna. KOKKUVÕTE
Näide I Rangelt võttes ei ole järgnev näide perioodilise ümberpaigutamise näide, vaid ressursside jaotamise näide. Kaitsealal on 50 teeraja algust (valimi ühikut), mis on liigitatud nende suhtelise kasutamise sageduse järgi, siin määratletud kui iga teeraja külastuste arv päevas. Kasutuse põhjal saab määratleda neli kihti: vähene kasutamine (≤2 külastust päevas), mõõdukas kasutamine (3-9), keskmine kasutamine (10-19) ja tihe kasutamine (≥20). Haldajal jätkub ressursse vaid 17 teeraja alguse jälgimiseks. Käesolevas näites tähistab Ni teeraja alguste arvu igas kasutuse kategoorias (i = 4), ni on igast kasutuse kategooriast valimisse võetavate teeradade arv ja fi = ni/Ni on igast kasutuse kategooriast valimisse võtmiste osakaal. Nii tuleks proportsionaalse ja ebaproportsionaalse juhusliku kihilise valiku puhul valimid võtta järgnevalt: Tabel 6. Valimite võtmine proportsionaalse ja ebaproportsionaalse juhusliku kihilise valiku
Joonis 2.8 Peamised lekkekohad katuste läbiviikude juures: antennikinnitused, katuseluugid, korstnad. 43 Tüüpilisemaks kivikatuse puuduseks on lahtised katusekivid – eraldunud olid nii tavalised kui ka viilukivid, vt. Joonis 2.9. Sellisel juhul jõuab vihmavesi katuselt otse hoonesse ning loob soodsad tingimused tarindite ja konstruktsioonide lagunemiseks. Samas on tegemist ka haldajal endal võrdlemisi lihtsalt lahendatava probleemiga, kui iga-aastaste hoolduste juures tuvastatakse kahjustunud kohad ja need aegsalt parandatakse. Kivikatus on teiste katustega võrreldes üldiselt kõige pikaealisem. Kõikidele majadele ei saa neid siiski soovitada. Nimelt võib kivikatuse kasutamise takistuseks olla ebapiisav katusekalle, kuna valdavalt on puitkorterelamute katusekalle alla 45 ja arhitektuurne sobimatus: mõnede
annaabi.ee 
