in the Easten Baltic Sea). Osalesid Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Saksamaa ja Soome. ( http://www.balticseaportal.net ) KOKKUVÕTE Käesolevas töös uuriti projektidega seotud veebipõhist tarkvara Project.net. Tegemist on avatud lähtekoodiga programmiga, mida siis ühe või mitme eraldiseisva projekti puhul on võimalik kasutada. Üle kogu maailma kasutavad seda väga paljud ettevõtted. Project.net`st saab nii projektide haldajaid kui ka ,,projekti haldamise kontoreid" , ning kuidas hoida projekti ajagraafikus ja eelarves. Kõigist tegevustest jääb maha projekti haldamise register, mis näitab täpselt kui palju keegi projektile kaasa aitas. Project.net täiskomplekt ( blogid, wikid, RSS ja projekti järelevalve ning analüüsi funktsioonid) on projekti tarkvaradest üks parimaid. VIITED http://search.about.com/?q=project.net 25.11.2013 http://www.aim-project.net/uploads/media/Estonia.pdf 27.11.2013 http://www
10.2012 hammastes. Samuti peeti paljusid seletamatuid, müstilisi ja aukartust äratavaid loodusobjekte, nähtusi, paiku ja esemeid pühadeks, milletõttu ohverdati palju neile ja hoiti nendega häid suhteid. Usuti, et inimesel ei piisa elamiseks ainult füüsilisest kehast, et hoida keha elus, oli vaja hinge, mis lahkus inimese kehast kui saabus surm. Loodusesse suhtuti kui millegisse eriti võimsasse ja pühasse. Usuti vaime, haldajaid ja jumalaid neile ohverdati ja vajadusel paluti abi. Ohverdati kindlates paikades(hiiedes, ohvrikividel). Ohverdamise kõrval tegeleti ka ennustamise, nõidumise ja maagiaga. Suhted teiste alade naabritega olid muinasaja algul rahulikud. Alles pronksiajast alates pärinevad esimesed kindlustatud asulad, mis viitavad sellele, et inimesed soovisid kaitsta end kellegi eest ja ehitasid selleks linnuseid ning eelnevalt mainitud kindlustatud asulaid
kas hambaid või kihvu. Hing oli inimese isikupära kandja. Surma puhul lahkus hind kehast jäädavalt, magamise ajal ainult ajutiseks. Surnule pandi hauda kaasa töö- ja tarberiistu ning toitu. Setudel on siiani komme viia hauale sööki-jooki. Hilissügisel, mihkli- ja mardipäeva vahel on hingede aeg, surnute hinged liikusid ringi ja nende kostitamiseks kaeti pidulik laud. Tänapäevalgi tehakse seda mõndades peredes. Kõikjal esines veel teatud vaime ja haldajaid, kes asustasid vett, metsa ja kodu. Pärnu- ja viljandimaal oli tuntud koduhaljas TÕNN, setudel seisis aga viljasalves PEKO. Kuna koduhaljad oli tähtsal kohal vaadeldi neid kui väikejumalaid. Jumalaks nimetati liivimaa kroonikas vaid TARAPITHAT, sageli aga arvatakse et tema nimi oli TAARA. Hendriku järgi oli ta eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud oli ta ka virumaal kus ta olevat sündinud. Hilisemal ajal oli tuntud eestis jumal UKU. Pühadeks puudeks peeti tammesi ja pärnasid
Valdavas osas ülaltoodud rühmades on vaja elementaarsetest külastajate arvu andmetest enamat, tarvis on mõista külastajate käitumist ja arvamusi (Wardell ja Moore 2004). Automaatsetest loenduritest saadud arvudele (külastajate koormus) keskenduvad erinevate külastajate koormuste hinnangud hooajalisel või isegi aastasel baasil, on piisavalt detailsed rahastamise/investeeringute põhjendamiseks. Nö metsiku looduse seisukohast on enamik asutusi ja haldajaid siiski rohkem huvitatud külastajate mõjude seirest/hindamisest või ressursside korrektse jaotamise määra hindamisest teatud piirkonnas. Üksikasjalikke ja piisavalt paindlikke andmeid ajaliste trendide märkamiseks või maksimaalse külastajate arvuga aegade kindlaksmääramiseks annavad külastajate arvud tunni kohta. Teadmised ajaliste variatsioonide kohta külastajate koormuses on eriti olulised külastajate mõjude väljaselgitamiseks ja pehmendamiseks (Hadwen jt 2007)
annaabi.ee 
