tegevuses? Et hirm on valitseja üks lahutamatu osa ning kasutades hirmu, saab ka edukamalt valitseda. 4. Milline on Machiavelli käsitlus "armastatud olemisest" kui võimu instrumendist? Et selline võim ei kesta kaua. 5. Milline on Machiavelli käsitlus "julmusest" kui võimu instrumendist? Kuigi julmusega võib kaasneda hukkamõist, ei tuleks sellest siiski hoolida, sest lõpuks kujuneks see välja halastavamaks kui liigne halastus. 6. Kuidas suhestub võimu problemaatikaga valitseja ausus? Aususega ei saa suuri asju korda saata. Need valitsejad, kes on aususe tahaplaanile jätnud, on paremini valitsemisega hakkama saanud. 7. Kuidas tõlgendab Machiavelli Cicero tuntud kujundeid valitsejast kui "rebasest" ja valitsejast kui "lõvist" ning kuidas see suhestub tema käsitlusega inimloomusest? Rebane-See valitseja, kes on nn. ``rebane`` on näiliselt hea, kuid tegelikkuses häid
Cesare Borgiat peeti küll julmaks, ent just tema julmus oli see, mis lepitas Romagna, ühendas provintsi ning taastas seal rahu ja ustavuse. Sügavamalt järele mõeldes näeme, et ta oli märksa halastavam firenzelastest, kes lasksid julmurite kuulsusest pääsemiseks hävitada Pistoia. 2. Alamate üksmeele ja ustavuse säilitamise nimel ei tarvitse valitseja niisiis julmusega kaasnevast hukkamõistust hoolida, sest kui üksikud erandid välja arvata, osutub ta halastavamaks neist, kes ülemäärasest halastusest lasevad maad võtta korratustel ja segadustel, millest saavad alguse tapmised ja röövimised - need kahjustavad tavaliselt kogu ühiskonda samas kui valitsejalt tulevad karistused kahjustavad üksikisikut. 3. Kõigist valitsejaist on iseäranis uuel lausa võimatu hoiduda julma inimese mainest, sest just vastne võim on tulvil ohtusid. Mistõttu Vergiliuski {vabandab Dido suu läbi värskusest tingitud kuningavõimu
Cesare Borgiat peeti küll julmaks, ent just tema julmus oli see, mis lepitas Romagna, ühendas provintsi ning taastas seal rahu ja ustavuse. Sügavamalt järele mõeldes näeme, et ta oli märksa halastavam firenzelastest, kes lasksid julmurite kuulsusest pääsemiseks hävitada Pistoia.17 2. Alamate üksmeele ja ustavuse säilitamise nimel ei tarvitse valitseja niisiis julmusega kaasnevast hukkamõistust hoolida, sest kui üksikud erandid välja arvata, osutub ta halastavamaks neist, kes ülemäärasest halastusest lasevad maad võtta korratustel ja segadustel, millest saavad alguse tapmised ja röövimised - need kahjustavad tavaliselt kogu ühiskonda samas kui valitsejalt tulevad karistused kahjustavad üksikisikut. 3. Kõigist valitsejaist on iseäranis uuel lausa võimatu hoiduda julma inimese mainest, sest just vastne võim on tulvil ohtusid. Mistõttu Vergiliuski {vabandab Dido suu läbi värskusest tingitud kuningavõimu ebainimlikkust}18, öeldes:
kulutused olnuks jäänud samale tasemele. Teistele kuuluva kulutamises tuleb helde olla - siis järgeneb sulle sõjavägi (vallutatud alade rüüstamine). Julmusest ja halastusest; kas parem on olla armastatud kui kardetud või vastupidi Halastust ei tohi kasutada vääriti. Cesare Borgia, julm valitseja, ühendas Romagna. Alamate üksmeele ja ustavuse säilitamise nimel ei tarvitse valitseja niisiis julmusega kaasnevast hukkamõistust hoolida; sest... ta osutub halastavamaks neist, kes ülemäärasest halastusest lasevad maad võtta korratusel ja segadusel, millest saavad alguse tapmised ja röövimise. Siiski tuleb valitsejal jääda ettevaatlikuks ja väärikaks. Tuleks tahta olla nii kardetud kui armastatum, kuid valiku korral kardetu. Hirmu tuleb sisendada nii, et valitseja ei satuks inimeste vaenu alla. Hannibal hoidis sõjaväge ühtsena oma julmusega. Nt Scipio alamad tõusid ta vastu, kuna tooandis
annaabi.ee 
