edasi vanemaid ühiskonnakihte. Väga tähtsal kohal on ka sõprus, sest kui kõik oleksid vaenulikud ei oleks maailma midagi muud peale sõdade.Sõprus on kõigile oluline,et suureneks rahvaarv ja ka haridus.Nii lasterohkus,haridus,ausus,usklikkus,julgus ja jõukus on kõik sõprusega seotud.Kui mitte kellegil pole mitte ühtegi sõpra ei saa tekkida lapsi.Kui ei teki lapsi ei levi haridus, sest seda pole kellegile õpetada.Kui keegi pole haritud või on keegi kellegist targem haktakse valetama ja seejärel kaob ausus.Kui pole ausust ei usu rahvas enam mittemillessegi ja kaotab ka oma julguse.Kui keegi ei julge midagi teha, ei saa keegi ka rikkaks ja kaob ka jõukus.Kokkuvõttes sõltub kõik sõprusest.
Lähtus ka sellest, et ühiskonda tuleb vaadelda ka kahetasandiliselt. Ühelt poolt vaadata ühiskonda kui staatilist nähtust ehk püsivat nähtust. Teine on dünaamiline tasand- ehk uurida teda kui arenevat nähtust. Tema rõhutab juba sellist meetodite kasutamist, igal teadusel on oma metodoloogia. Teaduslikud meetodid-Pidas oluliseks vaatlus kui meetod, võrdlus kui meetod. Samuti ka eksperiment. 19 saj kespaigast haktakse läbi viima rahvalondudi tema algatusel. 1665 peetakse esimeseks rahvaloenduse aastaks. 1897. a puutus Eesti kokku sellega. Üle Vene loendus oli. 1922. a esimene iseseisvunud rahvaloendus 19. sajandil eralduvad kaks teadust, kasvavad välja sotsioloogiast- esimene nendest on demograafia ja (rahvastikuteadus), mis uurib rahvastikuprotsesse. Rahvastikuprotsessid: sünd, surm, ränne, need on otsesed protsessid. Kaudsed protsessid: abielud ja lahutused
Lähtus ka sellest, et ühiskonda tuleb vaadelda ka kahetasandiliselt. Ühelt poolt vaadata ühiskonda kui staatilist nähtust ehk püsivat nähtust. Teine on dünaamiline tasand- ehk uurida teda kui arenevat nähtust. Tema rõhutab juba sellist meetodite kasutamist, igal teadusel on oma metodoloogia. Teaduslikud meetodid-Pidas oluliseks vaatlus kui meetod, võrdlus kui meetod. Samuti ka eksperiment. 19 saj kespaigast haktakse läbi viima rahvalondudi tema algatusel. 1665 peetakse esimeseks rahvaloenduse aastaks. 1897. a puutus Eesti kokku sellega. Üle Vene loendus oli. 1922. a esimene iseseisvunud rahvaloendus 19. sajandil eralduvad kaks teadust, kasvavad välja sotsioloogiast- esimene nendest on demograafia ja (rahvastikuteadus), mis uurib rahvastikuprotsesse. Rahvastikuprotsessid: sünd, surm, ränne, need on otsesed protsessid. Kaudsed protsessid: abielud ja lahutused
nagu selles narratiivis kirjeldatud kuju ss ta samastub narratiivi kangelasega v tegelasega ja kogeb seda sama. Et narratiivist saaks sama usuline kogemus 4)(religioonid) järgijad on rolli inimesed( rollipõhised jumalakogemused, elav, kogemuspõhine religioon) ja teine dogma inimesed (kes teavad religiooni kohta aga usulised kogemused puuduvad). 6. Algsündmuse roll rituaali väljakujunemisel. Algsündmus on põhjus, mida haktakse ritualiseerima. See võib olla inimese süül. Inimesed keda see algsündmus puudutab, loovad rituaali. Taaskogemine,mõtestamine. Mõtte otsimine oma elus.Rakendamine. Algsündmus on seotud jumalaga (usuline rituaal) 7. Theodor Adorno neutraliseeritud religioossus ja isiklikult kogetud usk. Autoritaarsed inimesed- neil on kõrgendatud autoriteedi tundlikkus (nt võimu inimesed, püüab meeldida, poeb, aga nende suhtes kelle üle temal
Hirmu kontrollmehhanismid · Füsioloogilised protsessid o Nt reesusmakaagid kuidas nad käituvad vastuseks stressorile o On olemas nii kaasasündinud kui ka õpitud reaktsioone · Aju osa kui mandeltuum on vigastatud, siis ei osata enam niivõrd hirmu tud,a ei osata aru saada, kes on hirmuäratav ja ohtlik, kes mitte o Mandeltuuma (amügdala) stimuleerimisel haktakse rohkem tootma stressihormoone hirmunutte süvenes · Stiimul, info liikumine sensoorne korteks (korrastamine) hüpokampus (sündmuste ajaline konteksti paigutamine) - mandeltuum (emotsioonide hindamine ohtlik või ei?) käsklused hüpotaalamusse · Pikaajalise ja korduva hirmustressi tagajärjed: o Vähendab sigimisviljakust o Mõõdukas hea, palju halb o Kisklusoht mõjutab vanemhoolt: