Kenwoodi köögikombainil on terasest kest ja mehhanism, maksimaalne võimsus on 1000W. Lisaks sujuv elektrooniline võimsuse reguleerimine, ülespööratav miksripea ning reguleeritav segamistarvikute kõrgus. Masinal on kannmikser, mille maht on 1,5 l. Sellega saab valmistada korraga mitu portsjonit kokteili; harjatud terasest nõu, maht 4,6 l, millel on veel kaasas pritsmekaas. Komplektis on kerasvispel, tainakonks ja K-vispel. Samuti ka köögiviljalõikur, millel on kuus lõikeketast ja hakkmasin, millega saad hakkida liha, kala ning valmistada pasteeti või vorstimassi. Masina kõrgus on 28,5 cm ja kaal 7,7 kg. Juhtme pikkus on 1m. Kannmikseri ja köögiviljalõikuri terad on roostevabast terasest. Seade sobib ka väikeste koguste töötlemiseks, kuna planetaarne segamisliigutus vahustab efektiivselt isegi üheainsa munavalge. Kenwoodi köögikombaini on lihtne kasutada ja puhastada. 2
20% tuleb seemendada kolmandat korda. Hõberebaseid kasutatakse suguloomadena isegi 10 aastat. Keskmine aga 4-5 aastat. Minke 3 aastat. Isaseid peale paaritust nahastatakse. Praegu on rohkem moes pikakarvalised karusnahad, seega rebaseid sugukarja täiendamiseks tuuakse Soomest (soome tüüp). Puuride mõõtmed: Laius*kõrgus*pikkus Rebastel 94,5*72*127 ja üksikpuur 69*67*87 Minkidel 30*48*85 Söödaköök: pudrukeetja, purustaja, hakkmasin ja segisti. Nahkade töötlemiseks kasutatakse soojendatud saepuru. Emasminkide nahad kuivavad 36 h, isaste 60-70 h.
jalaväerügemendi vihase vastupanu tulemusena. Saanud Verduni sektori ülemaks käivitas kindral Philippe Petain (hilisem marssal ja veel hiljem Prantsusmaa reetur) kohe niinimetatud Püha tee (Voie Sacrée) – massilise varustuse ja vägede juurdeveo mööda ainukest Bar-le-Duci raudteejaamast Verduni viivat teed. Autode voor sõitis katkematult mööda teed ning jalavägi marssis selle kõrval üle väljade ja metsade. Siit sai aluse termin "Verduni hakkmasin". Ühelt ja teiselt poolt kihutati erilise efektiivsusega taplusse aina uut kahuriliha. Lahinguväljal aga kaotasid sakslased initsiatiivi niipea kui oma kahurite katte alt välja jõudsid. Kahurite rindele lähemaletoomist aga takistas segipööratud lahinguväli, mille vesine talv suisa mudamereks muutis – tüüpiline I maailmasõjale. Kui sakslased 2. märtsil lõpuks Douaumont'i küla vallutasid, siis oli nad selleks neli rügementi ohverdanud.
jalaväerügemendi vihase vastupanu tulemusena. Saanud Verduni sektori ülemaks käivitas kindral Philippe Petain (hilisem marssal ja veel hilisem Prantsusmaa reetur) pea kohe niinimetatud Püha tee (Voie Sacrée) - massilise varustuse ja vägede juurdeveo mööda ainukest Bar-le-Duc'i raudteejaamast Verduni viivat teed. Autodevoor sõitis katkematult mööda teed ning jalavägi marssis selle kõrval üle väljade ja metsade. Siit sai aluse termin "Verduni hakkmasin". Ühelt ja teiselt poolt kihutati erilise efektiivsusega taplusse aina uut kahuriliha. Lahinguväljal aga kaotasid sakslased initsiatiivi niipea kui oma kahurite katte alt välja jõudsid. Kahurite rindele lähemaletoomist aga takistas segipööratud lahinguväli mille vesine talv suisa 5 mudamereks muutis - tüüpiline I maailmasõjale. Kui sakslased 2. märtsil lõpuks Douaumont'i küla
kindral Philippe Petain (hilisem marssal ja veel hilisem Prantsusmaa reetur) pea kohe niinimetatud Püha tee (Voie Sacrée) massilise varustuse ja vägede juurdeveo mööda ainukest Barle Duc'i raudteejaamast Verduni viivat teed. Autodevoor sõitis katkematult mööda teed ning jalavägi marssis selle kõrval üle väljade ja metsade. Siit sai aluse termin "Verduni hakkmasin". Ühelt ja teiselt poolt kihutati erilise efektiivsusega taplusse aina uut kahuriliha. Lahinguväljal aga kaotasid sakslased initsiatiivi niipea kui oma kahurite katte alt välja jõudsid. Kahurite rindele lähemaletoomist aga takistas segipööratud lahinguväli mille vesine talv suisa mudamereks muutis tüüpiline I maailmasõjale. Kui sakslased 2. märtsil lõpuks Douaumont'i küla vallutasid, siis oli nad selleks neli rügementi ohverdanud.
Seda kutsuti kaalika talveks, sest põhiliseks toiduks olid kaalikad. 2.7 1916 Saksamaa plaan - pealöök anda lääne-rindel Prantsusmaa vastu. Ja seda sellises kohas, mida prantslased kaitseksid viimase meheni - Verdüüni kindlus, sest see asus teel Pariisi. Prantsusmaa ülemjuhataja oli kindral Petain, kes korraldas sõdurite transporti Verdüüni. 2.7.1 LÄÄNE-RINNE. 21.02.1916-18.12.1916 Verduni lahing. Kokku hukkus selles lahingus 1 miljon meest. "Verdüüni hakkmasin." Sakslased tapsid prantslasi nii palju, kui neid suudeti Verdüüni kaitsma tuua - toimus pidev kaadri voolavus. Prantsumaa 95-st diviisist purustati Verdüünis 65. Saksalaste 125-st 50. 01.06.1916-18.11.1916 Somme'i lahing. Inglased tungisid peale. 15.09.1916 kasutasid inglased esimest korda maailma ajaloos tanke. Neid oli 10 tükki. Tank - inglise keelest paak. 2,5m kõrge, 8m pikk, 4m lai. Suurim kiirus 4km/h. Tanki sees tõusis temperatuur 70°C
annaabi.ee 
