o Aprillis 1915 kasutavad sakslased Ypres'is gaasi-> ~5 000 hukkunud, 15 000 kahjustatud o Aprillis 1915 ründasid Briti väed Gallipolis Türgit -> sügisel liitlased taanduvad, hukkub 30 000 sõdurit · 1915 aasta lõpus Saksa kindralstaabi taktika muutus -> elavjõu hävitamine o Verduni lahing veebruar detsember 1916 Prantsuse kaitset korraldas henri Patain Lahingut nimetati ,,hakklihamasinaks" Hukkub ~1 000 000 inimest o Somme'i lahing juuli kuni november 1916 Inglise-prantsuse pealetung Kasutati pommituslennuväga ja kuulipildujaid 15.09 ilmus tank Hukkus 420 000 inglast ja 680 000 sakslast · Idarinne o Septembris 1915 rinne stabiliseerub Riia-Tsernovtsõ joonel o Juunis 1916 algab nn Brussilovi pealetung
o 100 000 vangi c) Ypres - 22. aprillil 1915 kasutasid sakslased Ypres'i lähedal esimest korda gaasi; juuli-november 1917 Ypres'i lahing (Entente pealetung juuli lõpus, augustis takerduti mudaväljadele + sakslaste gaasirünnakud; septembrik 300000 hukkunut + väike edasitung) d) Verdun 21. veebruar 1916 18. detsember 1916 o Verdun kaitseb ligipääsu Pariisile o Pariisi kaitsetjuhtis Henri Petaine o lahingut nimetati Verdun'i hakklihamasinaks o hukkus umbes 1 000 000 sõdurit e) Somme 1. juuli 18. november 1916 o Inglise ja Prantsuse pealetung Verdun'i rinde kergendamiseks o lahingus osalesid kuulipildujad, pmmituslennukid, tankivägi o kasutati öölahinguid, ratsaväerünnakuid, gaasi o novembriks kaotasid britid 420 000 meest, prantslased 205 000 meest, sakslased 680 000 meest o liitlased liikusid edasi 3 km
Leiutati tsepeliin, millega tehti esimesed õhurünnakud. Sõda muutus kolmemõõtmeliseks. Sõja ajal suurenes autode tootmine. Läänerinne: 1914Saksamaa ründab Belgiat ja luksenburgi. Piirilahing, jõuti Pariisi lähedale. Marnie lahing.1915Saksa välksõja plaan kukkus läbi, algas positsioonisõda. Sakslased kasutasid aprillis Ipresi linnas mürgigaasi. 1916Verdun sakslased püüdsid vallutada Verduni kindlust. Lahingus hukkus u. miljon meest ja seda hakati kutsuma Verduni Hakklihamasinaks. Sommei lahing. Juulinovember. Inglise prantsuse pealetung. Kasutati lennukeid ja tanke. Hukkus 1,3 milj. 1917 USA astus sõtta Antandi poolel. Reimsi linna lähedal Neville tapatalgud. Nurjunud Prantsuse pealetung. 1918 Saksamaa võttis ette pealetunge aga kõik nurjusid. Compiegne'I vaherahu 11 nov 1918. Idarinne: 1914 2 Vene armeed tungisid IdaBreisimaale. Üks hävitati, teine langes vangi. Austria rindel oli Vene pealetung edukas. 1915 Saksa ja Austria üldpealetung
· Ypres 1915 esimene kord, kui lahingus kasutati mürkgaasi (sakslased kasutasid inglaste vastu lootes võita, kuid inglased suutsid sakslaseid ikkagi kinni hoida) · Verdun 1915 sakslaste valitud lahingu asukoht, mida prantslased olid nõus viimse meheni kaitsma, Verdun'i kindlus oli viimane kaitse Pariisile, prantslased kandsid suuri kaotusi ja Verdun tulistati ribadeks, Verdun'i paiskasid mõlemad pooled pidevalt mehi juurde (Verdun'i nimetati ka ,,hakklihamasinaks"), sakslased siiski kaotasid Verdun'i lahingu (kestis 10 kuud) · Somme 1916 esimene kord, kui inglased kasutasid tanke, mille abil õnnestus inglastel sakslaste kaitsest läbi tungida, edu ei toonud see lahing kummalegi poolele (1,3 miljonit hukkunut) · Cambrai lahing 1917 sakslastele korraldati paanika/üllatus, sest inglased jätsid ära algse suurtüki rünnaku ja ründasid esimestena tankidega, seejärel tulistati suurtükkidest, inglased ei
15 km) tohutu sõjalise jõu. Säärase ettevõtmise eesmärgiks oli saavutada läbimurre ja teha lõpp juba kaks ja pool aastat kestnud positsioonisõjale. Võit Verduni all oleks sakslastele andnud vaba pääsu Pariisi. 11 kuud kestnud lahingut võib pidada üheks kõige kauem kestnud veriseks heitluseks kogu inimkonna ajaloos. Mõlemad pooled kandsid kolossaalseid kaotusi. Seetõttu hakati seda lahingut nimetama "Verduni hakklihamasinaks" (ingl. k. The wringer of Verdun). Saksamaa paiskas lahingusse 50 diviisi ja kaotas koos hukkunute ja haavatutega enam kui 600 000 meest (sh 143 000 tapetut, ülejäänud jäid kas teadmata kadunuks või said raskelt haavata). Prantsusmaa saatis lahingusse 69 diviisi ja kaotas umbes 478 000 sõdurit (sh 161 000 hukkunut, 101 000 teadmata kadunut ja 216 000 haavatut). Suurbritannia kaotus oli 186 000 sõdurit. Lahing : 21
Esimene lahing, kus kasutati gaasi, kasutajateks olid saksa väed. See oli 6 kilomeetrit pikk rindelõik, kus kasutati kloori. Edasi hakkasid mõlemad pooled seda kasutama. 1916: Saksamaa tähelepanu koondus läänerindele. Verduni lahing. Veebruarist detsembrini. Verduni peeti Pariisi võtmeks, selle tõttu tegi Saksamaa pealetungi. Rindejoone laius oli umber 32 kilomeetrit, sügavus oli 10 kilomeetrit. Lahingus sai surma kokku 1 miljon meest, nii on lahingut kutsutud ka Verduni hakklihamasinaks. Rindele saadeti uusi väeosasid, neil olid uured kaotused. Seejärel võti nad rindelt ära, pandi mitmest suuri kaotusi kandnud pataljonid uueks pataljoniks ning saadeti uuesti rindele. Somme'i lahing. Elu kaotas 1,3 miljonit sõdurit (kokku). Tuntakse ka Materjalilahingu nime all, sest kummalgi poolel oli kasutada enneolematu hulk tehnikat ehk tanke ja muid relvu. Ei Verduni ega Somme'i lahing ei muutnud oluliselt sõjategevuse käiku.
annaabi.ee 
