kestma ka puhkeajal. Treeningu ajal suureneb veres muuhulgas valgete vereliblede hulk, mis on aluseks tõhusamale immuunsusele. Kui palju täpselt -- see sõltub treeningute intensiivusest ja kestvusest. Inimese keha isiklik "morfiinisüsteem" aktiveerub mitmesuguse stressi mõjul, mõjutades erinevaid kehafunktsioone nagu vererõhk, kehatemperatuur ja ka valulävi. Igaühe isiklikud "õnnehormoonid" endorfiinid annavad immuunsüsteemile vajaliku lisalaengu. Treeningu käigus tööle hakkavatest lihastest saadetakse signaal edasi ajusse, mille tulemusel vabaneb ajus suur hulk opioide, millel on valuvaigistav toime. Sellega kaasneb ka vererõhu alanemine ja teatud eufooria. Viimane nähtus on küllap põhjuseks, miks näiteks mõnusalt joostes vägisi naeratus näole kisub. Rohkem eufoorilist treenimist kõigile! Tervis ja kehaline aktiivsus (Merike Kull)
samamoodi. Laps ei ole teistmoodi inimloom. Need tunded saavad ohtlikuks lapse jaoks alles siis, kui nad hakkavad kuhjuma ja nende taustal hakkavad need depressiionid tekkima. Lapsele ei tohiks nende emotsioonide väljaelamist kategooriliselt keelata. Kui laps on silmatorkavalt vaikne, kuulakas, tal ei ole enesealgatust, teda tuleb koguaeg tagant tõugata, et ta midagi teeks, ta on loid, ei talu üksijäämist, tegevust ei leia. Need võivad olla märgid lapsepõlves tekkima hakkavatest depressiivsetest joontest. Sünnipärased eeldused depressiivsete joonte tekkimiseks on melanhoolsed jooned (temperamendi tüüp oma loomult rahumeelsed, head, vähe võitlusvaimu, ülitundelisus, vajavad rohkem tuge ja kaitset juba ensele teadvustamata, kutsuvad esile sellise suhte partneris, kus teda koheldakse justnagu last). Mingis mõttes võib neid jooni soosida ka flegmaatiline temperamendi tüüp (kaasasündinud kalduvus mugavusele, üritatakse alati rahulikuks jääda).
samamoodi. Laps ei ole teistmoodi inimloom. Need tunded saavad ohtlikuks lapse jaoks alles siis, kui nad hakkavad kuhjuma ja nende taustal hakkavad need depressiionid tekkima. Lapsele ei tohiks nende emotsioonide väljaelamist kategooriliselt keelata. Kui laps on silmatorkavalt vaikne, kuulakas, tal ei ole enesealgatust, teda tuleb koguaeg tagant tõugata, et ta midagi teeks, ta on loid, ei talu üksijäämist, tegevust ei leia. Need võivad olla märgid lapsepõlves tekkima hakkavatest depressiivsetest joontest. Sünnipärased eeldused depressiivsete joonte tekkimiseks on melanhoolsed jooned (temperamendi tüüp oma loomult rahumeelsed, head, vähe võitlusvaimu, ülitundelisus, vajavad rohkem tuge ja kaitset juba ensele teadvustamata, kutsuvad esile sellise suhte partneris, kus teda koheldakse justnagu last). Mingis mõttes võib neid jooni soosida ka flegmaatiline temperamendi tüüp (kaasasündinud kalduvus mugavusele, üritatakse alati rahulikuks jääda).
enesehinnangu üks põhjuseid. Põhjused See põhjus on põhimõtteliselt aktsioon. Iga inimese elus tuleb ette viha, agressiivsust ja lapse elus samamoodi. Lapsele ei tohiks nende emotsioonide väljaelamist kategooriliselt keelata. Kui laps on silmatorkavalt vaikne, kuulakas, tal ei ole enesealgatust, teda tuleb koguaeg tagant tõugata, ta on loid, ei talu üksijäämist, tegevust ei leia. Need võivad olla märgid lapsepõlves tekkima hakkavatest depressiivsetest joontest. Sünnipärased eeldused depressiivsete joonte tekkimiseks on melanhoolsed jooned (temperamendi tüüp oma loomult rahumeelsed, head, vähe võitlusvaimu, ülitundelisus, vajavad rohkem tuge ja kaitset juba ensele teadvustamata, kutsuvad esile sellise suhte partneris, kus teda koheldakse justnagu last). Mingis mõttes võib neid jooni soosida ka flegmaatiline temperamendi tüüp (kaasasündinud kalduvus mugavusele, üritatakse alati rahulikuks jääda).
samamoodi. Laps ei ole teistmoodi inimloom. Need tunded saavad ohtlikuks lapse jaoks alles siis, kui nad hakkavad kuhjuma ja nende taustal hakkavad need depressiionid tekkima. Lapsele ei tohiks nende emotsioonide väljaelamist kategooriliselt keelata. Kui laps on silmatorkavalt vaikne, kuulakas, tal ei ole enesealgatust, teda tuleb koguaeg tagant tõugata, et ta midagi teeks, ta on loid, ei talu üksijäämist, tegevust ei leia. Need võivad olla märgid lapsepõlves tekkima hakkavatest depressiivsetest joontest. Sünnipärased eeldused depressiivsete joonte tekkimiseks on melanhoolsed jooned (temperamendi tüüp oma loomult rahumeelsed, head, vähe võitlusvaimu, ülitundelisus, vajavad rohkem tuge ja kaitset juba ensele teadvustamata, kutsuvad esile sellise suhte partneris, kus teda koheldakse justnagu last). Mingis mõttes võib neid jooni soosida ka flegmaatiline temperamendi tüüp (kaasasündinud kalduvus mugavusele, üritatakse alati rahulikuks jääda).