Keskmise päevavalgusteguri arvutamiseks kasutaktakse vastavalt EVS 894 Loomulik valgustus siseruumides esitatud valemit Päevavalgus kestvus (daylight autonomy) Aeg, mil väline takistamata horisontaalne valgustustihedus tööpäeva vältel antud valgustustihedust ületab Rusikareegel: Kontorites blokeeri otsene päikesekiirgus aga kavanda majad nii et neis oleks piisavalt hajuvalgust Rusikareegel: Eramu kavandamisel. Päikesekiirgus ja hajuskiirgus mõlemad võivad olla. Igale projektile ainuõige kuldne kesktee puudub on erinevad võimalused/lahendused millel kõigil on omad head ja vead. Lahendus probleemile leidub alati! Avalikühiskondlikud hooned = inimese silmad Passivsed varjestamised Lahendus otsese päikese blokeerimiseks. Rulood o Välised o Kahe klaasi vahel o Ruumis sees Lamellad o Välised
oleks kindlustatud vähemalt kolmetunnine katkematu insolatsioon . Kuni kolmetoaliste korterite puhul peab kolmetunnine insolatsioon olema kindlustatud vähemalt ühes toas; suuremate korterite puhul kahes toas. Elamute põhja-lõunasunnalise orientatsiooni puhul, kus päike saab paista kõikidesse tubadesse, on lubatud rahuldava insolatsiooni piirnormi vähendada 2,5 tunnini. Elamute puhul tuleks kavandamisel kasutada nii otsest päikesekiirgust kui ka hajuvalgust. Ühiskondlike hoonete kavandamisel on populaarsed suured klaaspinnad. Hea päevavalguse huvides tuleks ühiskondlikes hoonetes blokeerida otsene päikesekiirgus, kuid projekteerida fassaad nii, et see võimaldaks ära kasutada võimalikult palju hajuvalgust. 60. Passiivse arhitektuurilise jahutuse võimalused (loetleda erinevaid). Akendeta maja, väikese valgusläbivusteguriga klaasi kasutamine, ribakardinate kasutamine,
Hajuvalgustuse korral langeb võtteobjektile tavaliselt eest ja ülalt ühtlane hajutatud valgus, mis tekitab objekti elementide praktiliselt ühesuguse valgustatuse. Objekti elementide kuju toovad kujutisel esile nende elementide värvuse ja peegeldusvõime erinevused. Objekti ja selle elementide mahtu ning pindade struktuuri annab kujutis hajuvalguse puhul halvasti edasi tal puudub sügavus ja reljeefsus, niisugust kujutist ja seetõttu ka hajuvalgust nimetatakse mõnel juhul lamedaks. Loomuliku hajuvalgustuse klassikaline näide on valgustus sombusel päeval, kui taevas on lauspilves. Tehislikuks hajuvalgustuseks kasutatakse tavaliselt haju- või (eelistavalt) varjuvabu valgusteid. Kasutada saab ka muid valgustusvahendeid, kui nende valgus läbib hajuteid või on suunatud mingile hajutavalt peegeldavale pinnale (näiteks valgele toalaele) ning
valgustust, mida tekitab otsene päikesekiirgus. Hajuvalgustuse korral langeb võtteobjektile tavaliselt eest ja ülalt ühtlane hajutatud valgus, mis tekitab objekti elementide praktiliselt ühesuguse valgustatuse. Objekti elementide kuju toovad kujutisel esile nende elementide värvuse ja peegeldusvõime erinevused. Objekti ja selle elementide mahtu ning pindade struktuuri annab kujutis hajuvalguse puhul halvasti edasi tal puudub sügavus ja reljeefsus, niisugust kujutist ja seetõttu ka hajuvalgust nimetatakse mõnel juhul lamedaks. Loomuliku hajuvalgustuse klassikaline näide on valgustus sombusel päeval, kui taevas on lauspilves. Tehislikuks hajuvalgustuseks kasutatakse tavaliselt haju- või (eelistavalt) varjuvabu valgusteid. Kasutada saab ka muid valgustusvahendeid, kui nende valgus läbib hajuteid või on suunatud mingile hajutavalt peegeldavale pinnale (näiteks valgele toalaele) ning võtteobjektile
annaabi.ee 
