materjaliplaneerimist. (Õ) x CPFR (collaborative planning, forecasting, replenishment) rõhutab tarnijaga koostööd eelkõige nõudluse prognoosimise osas. (V ressursside) x ECR (efficient consumer response) mudel on raamistik, mida kasutatakse tarneahela protsesside kaardistamiseks ja mõõdistamiseks tarneahela. (V tarbija nõudluse) x Üht osa logistika evolutsioonist on kirjeldatud kui liikumist täielikult integratsioonilt hajususe suunas. (V hajususelt täieliku integratsiooni suunas) 12. Parima strateegia tarneahela jaoks sõltub ilmselt tarneahela tüübist. Üks võimalus tarneahela tüüpide eristamiseks on alljärgneva maatriksiga, kus ühel teljel on tarneahela läbimise aeg (kas pigem lühike või pikk läbimisaeg) ning teisel teljel nõudluse prognoositavus (kas kergemini prognoositav või raskemini prognoositav). Vastavalt sellele jaotusele tuua välja neli strateegilist
(Wikipedia 2013) Uduvikerkaar Uduvikerkaar on üks vikerkaare vormidest. See tekib uduse ilmaga, kui Päike paistab siiski piisvalt hästi, et tekitada täisvarjusid. Seega saab udukaart näha selge taevaga uduga Päikese vastas. (Kamenik 22.09.2009) Uduvikerkaar on enamasti valkjas, harva punaka või sinaka varjundiga mis tekib enne hajumist. Võib täheldada, et uduvikerkaare alumine osa on tugevam ja paksem, ülemine osa aga nõrgem. Udukaare valkjat vävust põhjustab dispersioon, hajususe tõttu on värvid vähemalt osaliselt kattunud. (Kamenik 22.09.2009) PÜHASÄRA Pühasära ehk nimbus tekib tagasipeegeldumisel looduslikelt objektidelt. Kastesel rohul võime oma pea kohal näha helendust ehk oreooli. See hiilgus ei tule mitte meie peast, sest kui teha endast pilti, tekib see valgus hoopiski fotoaparaadi ümber. (Kuusk 2005) Enamasti tekib see nähtus Päikese tagasipeegeldumisega. Kastepiisad on nagu väikesed läätsed
kasvab kiiremini, kui rikastes. Tulemuseks peaks olema ühtlane SKT tase kunagi. Arengumaade SKT peaks kiiremini arenema, sest tulude vähenemine ei ole nii tugevad/märgatavad, kui rikka kapitaliga riikides. Lisaks sellele saavad vaesemad riigid ka arenenud maade tootmismeetodeid, tehnoloogiaid ja institutsioone kopeerida. Konvergentsi töötamiseks kas moodust : 1- sissetulekute hajumise vähenemine majanduses, ehk siis erinevate majanduste sissetulekute hajususe (erinevuse?) vähenemine? 2- kui vaesed majandused kasvavad lihtsalt kiiremini, kui rikkad. Samas, kui riik vaene, siis ei ole garantiid, et järgi jõuab. On vaja uusi tehnoloogiaid, kapitali meelitada ja globaalsetel turgudel osaleda. Abramovitzi sõnul peab "järelejõudmiseks" need nõuded täidetud olema. Tema sõnul seletab see, miks veel maailma sissetulekutes erinevusi on. See teooria eeldab, et tehnoloogia on vabalt kättesaadav. Lisaks ei pruugi väliskapitali tulla
olevad väärtused, eripärad. Need kultuurielemendid on võtmesümboliks, et mõista kogu kultuuri, kogu ülejäänud kultuur avaneb meie jaoks. Moodsad kultuuriteooriad on selle vastu, see tähendab, et ühed elemendid on olulisemad ja määravad selle, kuidas ebaolulisemad ja kõik muu käitub, toimib. 4 Tegelikult ongi ebaselge kultuurielementide kogum, need kuidagi omavahel käituvad on omavahel suhetes. Kultuur toimib hajususe põhimõtte järgi. enkulturatsioon kultuuri õppimine, inimene sisestatakse kultuuri, kõik inimesed omandavad oma ühiskonnas olulised kultuuri normid õppimise käigus. Kolm etappi, kuidas see käib: individuaalne situatsiooniline õppimine sotsiaalne kaasa tehes kultuuriline seletatakse, selgitatakse. Teeme seda koguaeg, mingi aeg on ainult üks, kuid on ka koguaeg. Mingi aeg lihtsalt üks domineerib, inimese areng (laps individuaalne)
agulikirjanduse kuhjumine, linnaelu pahede olmerealistlik üleekspluateerimine. Lisaks proosaloomingule veel üksikud lühijutud ja paarsada vestet. Mälestustesari. Luts pidas ja kirjutas päevikut, mille säilimise kaudu ka teateid. Lutsu keele ja stiili püüab pilku rikkalik, sageli üsna ainulaadne sõnavara. Sõnaloomemäng läbi loomingu. Aegade jooksul on nurisetud Lutsu teoste kompositsiooni lõtvuse, ebaühtluse, hajususe üle. Aegade jooksul on jõutud äratundmiseni, et Lutsu teoste suurimaid väärtusi ongi vaba ja sundimatu, lahe ja loomulik kõnekeel. Tegelaskujude eripära ja sisemaailma avamine läbi nende keelekasutuse. Luts püüdles oma loominguga maksimaalse kommunikatiivsuse poole. Luts ja alkohol, lutsu looming on alkoholist enam kui kõvasti läbi imbunud, joomastseenid peaaegu igas teoses, alkoholistseenid pole lihtsalt tühja jutu veeretamised, vaid alkohol enamasti funktsionaalselt põhjendatud
annaabi.ee 
