II http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/INFO_JA_MEEDIA/Ajalehed/ III http://www.horisont.ee/node/1013 IV http://www.horisont.ee/node/1291 V Troposfääri. - Kõiksuse lühiajalugu, lk 256-267 MÕISTED Ilm – lühiajaline atmosfääri seisund Kliima – mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine Atmosfäär – Maad ümbritsev õhu kest Päikesekiirgus – Päikeselt Maale jõudev kiirgus. Jaguneb otse- ja hajuskiirguseks. Õhurõhk – rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal. Õhurõhk väheneb kõrguse suurenedes umbes 10 mm /100 m Õhumass – ühesuguste omadustega suur õhuhulk, mis osaleb üldises õhuringluses Kiirgusbilanss – Päikeselt tuleva ja jahtumisel atmosfäärist taas lahkuva kiirgushulga vahe. Kõrgrõhuala – piirkond, kus õhurõhk on ümbritsevast kõrgem. Seal valitsevad
kord aastas. Põhjapolaarjoonel on polaarpäev 21. juunil, põhjapolaarjoone laiuskraad o 66,5* põhjalaiust. Pöörijoonte laiuskraad on 23,5* Põhjapoolusel kestab polaarpäev ja polaaröö 6 kuud. Päikese seisuga on seotud polaarjoonel polaarpäev ja polaaröö, pöörijoontel Päikese seniidis olemisega Päikesekiirgust, mis saabub maale paralleelsete kiirtekimpudena, nimetatakse otsekiirguseks, veeauru, tolmu ja pilvede poolt hajutatud päikesekiirgust nimetatakse hajuskiirguseks. Maapinnalt tagasi maailmaruumi peegeldunud päikesekiirgust nimetatakse peegeldunud kiirguseks ehk albeedoks. Päikesekiirgus on lühilaineline, maalt lahkuv kiirgus pikalaineline ehk soojuskiirgus. · Kiirgusbilanss Kiirgusbilanss on aluspinnale (mullale , veele , lumele , taimkattele ) langenud ja sealt lahkunud kiirgus. Maakera kiirgusbilanss on aastate lõikes tasakaalus, Maa keskmine temperatuur on 15*
siis mida rohkem laike, seda aktiivsem päike ja rohkem kiirgust (teatud piirini) - Päikesekiirguse jaotumine maapinnal sõltub: 1. Maa tiirlemisest ümber päikese 2. Maa pöörlemistelje kaldest 3. Maa pöörlemisest - Maapinnani jõudev päikse kiirguse hulk sõltub laiuskraadist, aastaajast, kellaajast. - Kiirgus jaguneb otsekiirguseks ning hajuskiirguseks. - Otsekiirgus läbib atmosfääri ilma neeldumata ning hajumata. Lauspilvisuse korral jõuab maapinnani vaid hajuskiirgus. KASVUHOONE EFEKT - Atmosfääri ülemisele piirile jõudvast päikesekiirgusest: u. 30% peegeldub tagasi (pilved, jää, lumi jms) 70% neeldub maapinnas, vees ja atmosfääris 10
Seegi aga moodustab meie jaoks hiiglasliku energiahulga. Atmosfääris hajudes muudavad päikesekiired oma suunda nii, et kiirgus saabub maapinnale peaaegu võrdselt igas suunas. Õhus sisalduv veeaur ja tolm ning pilved hajutavad samuti kiirgust ning muudavad selle suunda. Seetõttu tekivad õhkkonnas erinevad kiirgusvood. Päikesekiirgust, mis saabub Maale paralleelsete kiirte kimpudena, nim otsekiirguseks. Päikesekiirguse seda osa, mida hajutavad veeaur, tolm ja pilved, nim hajuskiirguseks. Otse- ja hajuskiirguse summa kannab kogukiirguse ehk summaarse kiirguse nimetust. Päikesepaistelise ilma puhul esineb nii otse- kui ka hajuskiirgust. Kui taevas on lauspilves, siis jõuab Maale ainult hajuskiirgus. Maapinnale saabunud päikesekiirgusest peegeldub osa tagasi maailmaruumi ja seda nim peegeldunud kiirguseks ehk albeedoks. Tume maapind neelab palju kiirgust. Hele maapind (lumi, rannaliiv) peegeldab päikesekiirgust tagasi. Kiirguse lainepikkus sõltub kiirgava keha temp.-st
põlema. Pilet nr 4. Insolatsioon, otsekiirgus, hajuskiirgus, summaarne kiirgus. Aurumine (potentsiaalne ja tegelikaurustumine). Päikesekiirgus muundub atmosfääris: · osa hajub molekulidel ning tahketel ja vedelatel lisanditel; · osa neeldub. Päikesekiirgust, mis levib päikese suunast tulnud paralleelsete kiirte kimbuna nim otsekiirguseks. Mõõdetakse aktinomeetriga. Päikesekiirugst, mis on hajunud veeauru-, tolmu, õhu- ja teiste osakeste poolt nim hajuskiirguseks (tema intensiivsus sõltub Päikese kõrgusest, õhu sumedusest, aluspinna albeedost). Mõõdetakse püranomeetriga. Otsekiirgus + hajukiirgus = summaarne kiirgus (Q = S´ + D). Päikesepaistelise ilmaga esineb nii otse kui ka hajuskiirgus. Pilves ilma korral hajutavad pilved kogu kiirguse ja esineb ainul hajuskiirgus. Öösel otsekiirgus puudub. Kiirguse nõrgenemine sõltub atmosfääri läbipaistvusest ja massiarvust.
sõltuvad järgmistest faktoritest: 1) solaarkonstandist; 2) Maa ja Päikese vahelisest kaugusest (jaanuaris on atmosfääri ülapinnale tulev kiirgusvoog 3.5 % suurem kui solaarkonstant, juulis vastavalt väiksem); 3) atmosfääri füüsikalisest seisundist vaatluspunkti kohal (atmosfääri gaaside ja tahkete lisandite kontsentratsioonist, pilvede ja udude olemasolust); 4) päikese kõrgusest. Hajunud kiirgus e hajuskiirgus Hajuskiirguseks nim. päikesekiirgust, mis on atmosfääris hajunud. Hajunud kiirguse hulka, mis jõuab horisontaalsele pinnaühikule ajaühikus nim. hajunud kiirgusvooks ja tähistatakse i . Kuna hajunud kiirguse esmaallikaks on otsene päikesekiirgus, siis hajunud kiirgusvoog sõltub samadest faktoritest, mis otsekiirguse voogki: 1) Päikese kõrgusest (mida kõrgemal seda enam kiirgust); 2) atmosfääri läbipaistvusest (mida läbipaistvam seda väiksem on i ); 3) pilvede hulgast.
annaabi.ee 
