saanud vadjalased luteri usu eest ise Venemaale. Tühjaks jäänud maadele asutati luteriusulisi soome (karjala) talupoegi (ingerisoomlased). Põhjasõjas sai Venemaa Ingerimaa tagasi ning 1703. aastal rajati Neeva suudmesse impeeriumi uus pealinn, mis muutis põhjalikult kogu piirkonna geopoliitilist kliimat. Peterburi rajamisega kaasnes venelaste massiline sissevool Ingerimaa idaossa. Kõik see viis vadjalaste kui etnilise rühma hajumiseni. Nad sulasid kokku venelaste, soomlaste, isurite ja eestlastega. 1848. aastal loendas Peter von Köppen Ingerimaal 37 küla, kus elas kokku 5148 vadjalast. Lisatõuke vadjalaste hajumisele andis pärisorjuse kaotamine (1861) ning sellega kaasnenud rahvastiku liikuvuse kasv. Peteburi vajas ka vadjalaste nappi tööjõudu. 1920. aastate NSV Liidu rahvuspoliitika (põlismaistamine ehk korenizatsija) vadjalasi ei puudutanud. Mingisugust autonoomiat nad ei saanud, kirjakeelt neile ei loodud. 1926
Patsuuli: tugev, magus, erootilise toimega lõhn, mis elavdab kõiki teisi lõhnu; saadakse Indias kasvava poolpõõsa kuivatatud lehtedest. Põhjanoodid, lõpunoodid: nendes on tajutavad kõik lõhna erinevad komponendid. Roosiõli: Amori lõhn; ühe kilo roosiõli saamiseks kulub 5000 kilo roosi õielehti. Seeder: seedripuust saadav õli; kasutatakse teiste lõhnade fikseerijana. Südamenoodid: põhinoodid, iseloomulikud noodid; jäävad nahale kuni lõhna täieliku hajumiseni. Tuberoos: tugevalõhnaline taim, amarüllise sugulane, nimetatakse ka sensuaalsuse õitsevaks sümboliks; tugev, intensiivne ja mesimagus lõhn. Veelõhnad: reeglina valmistatakse eeterlikest õlides ning jätavad nahale väga kerge lõhna. Vetiver: vetiveri juurtest saadav eeterlik õli, mida kasutatakse idamaistes, chypre-lõhnaperekonda kuuluvate ja aldehüüdlõhnade valmistamiseks. Rohelised lõhnad: värsked ja sportlikud; sisaldavad sidrunit, apelsini ja bergamotti.
Patšuuli: tugev, magus, erootilise toimega lõhn, mis elavdab kõiki teisi lõhnu; saadakse Indias kasvava poolpõõsa kuivatatud lehtedest. Põhjanoodid, lõpunoodid: nendes on tajutavad kõik lõhna erinevad komponendid. Roosiõli: Amori lõhn; ühe kilo roosiõli saamiseks kulub 5000 kilo roosi õielehti. Seeder: seedripuust saadav õli; kasutatakse teiste lõhnade fikseerijana. Südamenoodid: põhinoodid, iseloomulikud noodid; jäävad nahale kuni lõhna täieliku hajumiseni. Tuberoos: tugevalõhnaline taim, amarüllise sugulane, nimetatakse ka sensuaalsuse õitsevaks sümboliks; tugev, intensiivne ja mesimagus lõhn. Veelõhnad: reeglina valmistatakse eeterlikest õlides ning jätavad nahale väga kerge lõhna. Vetiver: vetiveri juurtest saadav eeterlik õli, mida kasutatakse idamaistes, chypre-lõhnaperekonda kuuluvate ja aldehüüdlõhnade valmistamiseks. Rohelised lõhnad: värsked ja sportlikud; sisaldavad sidrunit, apelsini ja bergamotti.
Oma reaktsioonide ning väliste häiringute kontrollimine Kontsentreerumisoskuse arendamiseks tuleks kõigepealt selgusele jõuda, millised on need situatsioonid, mis hajutavad tähelepanu. Seda on lihtsaim teha, kui igakordne tähelepanu hajumine märkida üles. Hiljem analüüsides saab teada, mis oli põhjuseks - näiteks sõna, mis seostus millegagi, kas see tähelepanu hajumine oli reeglipärane. Selline ülesmärkimine aitab leida olukordi, mis viivad tähelepanu hajumiseni ning hiljem samasugustes olukordades on tähelepanu koondamine kergem. /6/ 18 Ka võib kontrollida tähelepanu hajumist väliste häiringute mõjul. Selleks tuleb asuda kuulama puhanult, söönult, valmis kuulama kogu tähelepanuga. Istuda tuleb sellisesse kohta, kust on kõige parem kuuladavus ning nähtavus, laual olgu vaid vajalikud asjad. Kui väljastpoolt tulevad hääled segavad, tuleb sulgeda uksed ja aknad
luteri usu eest ise Venemaale. Tühjaks jäänud maadele asutati luteriusulisi soome (karjala) talupoegi (ingerisoomlased). Põhjasõjas sai Venemaa Ingerimaa tagasi ning 1703. aastal rajati Neeva suudmesse impeeriumi uus pealinn, mis muutis põhjalikult kogu piirkonna geopoliitilist kliimat. Peterburi rajamisega kaasnes venelaste massiline sissevool Ingerimaa idaossa. Kõik see viis vadjalaste kui etnilise rühma hajumiseni. Nad sulasid kokku venelaste, soomlaste, isurite ja eestlastega. 1848. aastal loendas Peter von Köppen Ingerimaal 37 küla, kus elas kokku 5148 vadjalast. Lisatõuke vadjalaste hajumisele andis pärisorjuse kaotamine (1861) ning sellega kaasnenud rahvastiku liikuvuse kasv. Peteburi vajas ka vadjalaste nappi tööjõudu. 1920. aastate NSV Liidu rahvuspoliitika (põlismaistamine ehk korenizatsija) vadjalasi ei puudutanud. Mingisugust autonoomiat nad ei saanud, kirjakeelt neile ei loodud. 1926
annaabi.ee 
