28. Millised on bibliomeetria olulisemad seadused? Lotka seadus teaduslikust produktiivsusest (1926) o Millised erinevad inimesed panustavad teaduse progressi. n x •y=C x = publikatsioonide arv y = autorite arv x hulga publikatsioonidega n = konstant (võrdub 2 teadusteemaga) C = konstant Bradford’i seadus publikatsioonide hajasusest (1934, 1948) o Erialaajakirjad jagunevad kolmeks: 1) nn tuumikajakirjad, suhteliselt väike arv, kuid neis ilmub 1/3 artiklitest 2) nn teine tsoon, kus ilmub samapalju artikleid, kui esimeses, kuid arvult enamates ajakirjades; 3) kolmas tsoon, sisaldab sama arvu artikleid, kui teises tsoonis, aga tunduvalt suuremat hulka väljaandeid Zipf’i seadus sõnade esinemissagedusest (1949) r•f=c
Sisaldab teadustegevuse alaseid kvantitatiivseid uuringuid; Teadussotsioloogia osa, rakendatakse teaduspoliitikas Informeetria Kvantitatiivsete aspektide uurimine; Hõlmab tootmist, levitamist ja kasutamist igasuguse informatsiooni, sõltumata selle vormist või päritolust. 28. Millised on bibliomeetria olulisemad seadused? Lotka seadus teaduslikust produktiivsusest (1926) Bradford'i seadus publikatsioonide hajasusest (1934, 1948) Zipf'i seadus sõnade esinemissagedusest (1949) Viiteanalüüsid
4) Teabekeskused 5) Sisuhalduse organisatsioonid jt 27. Mis on bibliomeetria ja bibliomeetrilised meetodid? Statistiliste ja matemaatiliste võtete kasutamine raamatute ja raamatukogude uurimisel kvalitatiivsed Peamiselt humanitaarteadustes, raamatukogunduses kvantitatiivsed bibliomeetria segameetodid 28. Mis on bibliomeetria olulisemad seadused? 1) Lotka seadus teaduslikust produktiivsusest (1926) 2) Bradford'i seadus publikatsioonide hajasusest (1934, 1948) 3) Zipf'i seadus sõnade esinemissagedusest (1949) 4) Viiteanalüüsid 29. Millal tekkisid teadusajakirjad ja miks? Esimene on Le journal des scavants (Teadlaste Ajakiri) Prantsusmaal 1665. aastal. Philosophical Transactions of the Royal Society 6. märts 1665 Inglismaal Peetakse esimeseks päris teadusajakirjaks maailmas Teaduslik ajakiri on tänaseni peamine esmas-publikatsiooni koht ja referaatajakiri
kvantitatiivsete muutuste mõõtmisel. tsiteerimisanalüüs; bibliograafiliste seoste analüüs; kaasviitamise analüüs; viiteanalüüs 28. Mis on bibliomeetria olulisemad seadused? Lotka seadus teaduslikust produktiivsusest (1926) 60% teatud ala autoritest ilmub ainult üks publikatsioon, 15% kaks, 7% kolm jne. Lotka järgi ainult 6% autoritest ilmub enam kui 10 artiklit. Bradford'i seadus publikatsioonide hajasusest (1934, 1948) Erialaajakirjad jagunevad kolmeks: 1) nn tuumikajakirjad, suhteliselt väike arv, kuid neis ilmub 1/3 artiklitest 2) nn teine tsoon, kus ilmub samapalju artikleid, kui esimeses, kuid arvult enamates ajakirjades; 3) kolmas tsoon, sisaldab sama arvu artikleid, kui teises tsoonis, aga tunduvalt suuremat hulka väljaandeid Zipf'i seadus sõnade esinemissagedusest (1949) Viiteanalüüsid 29. Millal tekkisid teadusajakirjad ja miks? 1665
annaabi.ee 
