epidermises, kus veresooni pole. *Küüned koosnevad tihedalt üksteise peal asetsevatest sarvestunud rakkudest, mis sisaldavad rohkesti keratiini. 158."Haistmisrakud paiknevad haistmisepiteelis koos tugirakkude ja haistmisnäärmetega. Haistmisraku perifeerne jätke, mis ulatub tugirakkude vahelt välja epiteeli pinnale, on varustatud aktiivselt liikuvate karvakeste ehk tsiilidega. Lõhnaained satuvad haistmisregiooni limaskestast haistmisraku karvakestesse difusiooni teel. Haistmisnäärmete nõre on vajalik haistmispinna niisutamiseks, kuna vaid lahustunud ained suudavad esile kutsuda haistmisrakkude erutuse. Haistmisraku tsentraalne jätke põimub teiste samalaadsetega haistmisnärviks." TÕENE 159."Kolvikesed on kohastunud valgusärrituse ja värvuste vastuvõtmiseks. Kepikesed talitlevad hämara valguse korral. Kepikestes ja kolvikestes valguse toimel tekkinud
Neljandaks kihiks on tagumine piirikiht (lamina limitans posterior). Kõige sisemiseks kihiks on ühekihiline lameepiteel (epithelium posterius corneae). 10. Olfaktoorne epiteel - kus asub, funktsioon Olfaktoorne epiteel on kollaka värvusega, mis on tingitud pigmendi sisaldusest epiteelis ja näärmetes. Haistmisepiteel on samuti mitmerealine epiteel, mis sisaldab tugirakke, harjasrakke, basaalrakke ja haistmisrakke (bipolaarsed neuronid, moodustavad haistmisnärvi). Haistmisregiooni limaskest sisaldab ka tubuloalveolaarseid seroosseid haistmisnäärmeid. 11. Emaili, dentiini ja tsemendi ehituse võrdlus Emaili moodustavad emailiprismad ja prismadevaheline aine. Enameloblastid produtseerivad emaili. Iga enameloblast moodustab ühe emailiprisma, mis on emaili struktuuriühikuks. Emailiprismad koosnevad peenest fibrillaarsest võrgust ja nad sisaldavad hüdroksüapatiitide mineraalkristalle. Emailiprismad põimuvad omavahel ja moodustavad emailikimpe. Emailiprismad
Mitraalrakud on sünapsilises ühenduses ka sõmerrakkudega. Mitraalrakkude neuriidid moodustavad haistmistee põhimassi, jagunedes tagapool mediaalseks, vahelmiseks ja külgmiseks jutiks. Tekkinud piirkond nim. haistekolmnurgaks. Haistmistee suundub frontaalsagaras paiknevasse haistmiskoorde. Kolmanda neuroni kehad paiknevad haistmissibulast tagapool olevates haistmissagarate osades. Lõhnaaine peab olema lenduv, vees- ja lipiidides lahustuv. Lõhnaained absorbeeritakse haistmisregiooni limaskesta. Lõhna vastuvõtmine võib olla seotud sensori ehituse erinevustega, sellisel juhul seotakse lõhnaaine spetsiifilise kuju ja suurusega just selle molekuli äratundmiskohta, see põhjustab NA või K- kanali avanemise ja sensoripotensiaali tekke. Haistmistaju teke. Taju intensiivsus sõltub nii aine keemiliseststruktuurist kui ka tema konsentratsioonist, lisaks aine liikumiskiirusest jne. Lõhnatundlikkus on maksimaalne esmasel kokkupuutel ainega. Pikemaajalisel
neuriidid moodustavad kortikaalseid ja subkortikaalseid ühendusteid. Haistmisteed ulatuvad ka limbilisse süsteemi, hüpotalamusse ja suurajukoorde, mille kaudu tekib haistmistaju teadvuse tasemel. Haistmistee on erandlik: ta ei kulge läbi talamuse. Haistmistee lõpeb limbilise süsteemi eri kohtades. Lõhnaaine peab olema lenduv, vees- ja lipiidides lahustuv, see soodustab läbiminekut nii epiteeli katvast limakihist kui rakumembraanidest. Lõhnaained absorbeeritakse haistmisregiooni limaskesta, sealt difundeeruvad need haistmisraku karvakestesse. Lõhnaainete vastuvõtmine võib olla seotud sensori ehituse erinevustega. Sellisel juhul seotakse lõhnaaine spetsiifilise kuju ja suurusega just selle molekuli äratundmiskohta, see põhjustab Na+ või K+ kanali avanemise ja sensoripotentsiaali tekke. Kuid lõhnaained võivad sensorirakkudega reageerides moodustada ka kompleksühendi, mis aktiveerib adenülaadi tsüklaasi. Selle kaudu reguleeritakse rakus cAMP taset, membraani
annaabi.ee 
