Aistingute ükdised seaduspärasused: Adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine Näiteks kui satume ereda valguse käest hämarase tuppa, ei näe me alguses midagi. Mõne aja pärast on silmad hämarusega harjunud ja me hakkame taas selgelt nägema. Sisenedes tuulutamata ruumi võib sealne lõhn tunduda väljakannatamatu, aga mõne aja möödudes, ei pane me seda enam tähele. Samamoodi toimub adaptatsioon kõikides meeltes. See on kiirem puute- ja haistmisaistingute korral ja veidi aeglasem nägemis-, kuulmis- ja maitsmisaistingute puhul. Kompensatsioon See on ühe aistingu korvamine teisega. Kui inimesel puudub mingi aisting või see on liiga nõrk, siis arenevad tugevamalt välja teised, et kompenseerida puuduvat. Sünesteesia ehk teiseste aistingute teke Näiteks võib kuulmismeele ärritamisel tekkida nägemisaisting- pildilised kujutlused. Tundes toidu lõhna võime tunda selle maitset jne. 4.Taju
siis ei jõua aine lahustuda. 62. Mis mõjutab maitsmismeelt? Miks me ei tunne maitset, kui meil on nohu? Maitse tajumises osaleb haistmine. Suus oleva toidu lõhn jõuab vähesel määral suu tagaosast ninaõõnsusesse, kus haistmisrakud sellele reageerivad ja saadavad ajusse närviimpulsse. Aju seostab need maitsepungadest tulnud signaalidega ning täiustub toidu maitse. Samuti mõjutab vananemine, suitsetamine ning see, milline on toit. 63. Võrdle maitsmis- ja haistmisaistingute teket. Mõlemal korral satuvad aineosakesed meeleelundile, toimub ärritus ning tekivad närviimpulsid, mis liiguvad ajju. Erinev on see, et maitsmisel on keele pinnal keelenäsad, millel on tunderakud, kuid haistmisel on karvakesed. 64. Mis kahjustab meeleelundeid? Suitsetamine (maitsmine), kõvad helid (kuulmine), pidev arvutis istumine (nägemine).
Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurendamine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel- kuulmisadaptsioon vaikuses olles. Negatiivne ad- aistingu täielik kadumine või tundlikkuse oluline nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Selektiivne adaptsioon- kestval valikulised kokkupuutel mingit üht laadi ärritajaga või keskkonnatunnusega. Tundlikkuse valikuline alanemine. Tekivad sensoorsed järelefektid. Taktiilsete ja haistmisaistingute adaptsiooni toimub kiiresti, näg, kuul, maits aeglaselt. Sensibilatsioon- tundlikkuse kõrgendamine analüsaatorite vastastikuse mõju, harjutamise ja motivatsiooni tagajärjel. Nad moodustavad koostöötava süsteemi ja on vastastikkuses sõltuvuses. Meeleorganite tundlikkus suureneb ka: 10 *kompensatsioonina füüsilistele puuetele *sihipärase treeningu ja kutsealase tegevuse järel
töötlemata signaalide tarvis. Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurendamine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel- kuulmisadaptsioon vaikuses olles. Negatiivne ad- aistingu täielik kadumine või tundlikkuse oluline nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Selektiivne adaptsioon- kestval valikulised kokkupuutel mingit üht laadi ärritajaga või keskkonnatunnusega. Tundlikkuse valikuline alanemine. Tekivad sensoorsed järelefektid. Taktiilsete ja haistmisaistingute adaptsiooni toimub kiiresti, näg, kuul, maits aeglaselt. Sensibilatsioon- tundlikkuse kõrgendamine analüsaatorite vastastikuse mõju, harjutamise ja motivatsiooni tagajärjel. Nad moodustavad koostöötava süsteemi ja on vastastikkuses sõltuvuses. Meeleorganite tundlikkus suureneb ka: *kompensatsioonina füüsilistele puuetele *sihipärase treeningu ja kutsealase tegevuse järel *tähelepanuprotsesside mõjul. Muutumist võimalik esile kutsuda ka tingitult-reflektoorselt- ,,tähelepanu!"
annaabi.ee 
