REFERAAT HAID Sissejuhatus Haid on väga huvitavad kalad. Nad inimestele pakkunud kõneainet, sest nad on ka inimesele ohtlikud ja omapärased. Paljud hailiigid on suured ja ohtlikud kiskjad. Selles referaadis kirjeldan huvitavamaid hailiike ning annan ülevaate nende paljunemisest. Hailaadsete ülemseltsi kuude seltsi kuulub 20 sugukonda. Maailmas elab kokku 370 hailiiki, kellest igaühel on oma elupaik ja viis. Aga enamikule neist on omane aeglane sigimine ja väike järeltulijate hulk. Seetõttu on need loomad eriti tundlikud hävitamisele ja arvukuse kõikumistele. Paraku satub päevas umbes 3000 haid juhuslikult kalapüünistesse, mitmesugustel eesmärkidel toiduks, medikamentide valmistamiseks, aga ka lihtsalt spordiks või siis supelrandade
teineteisele lähenema Selgrootuist oli meredes kõige rohkem foraminifeere, goniatiite, käsijalgseid (brahhiopoode), meriliiliaid ja - siilikuid, õisloomi, karpe, tigusid Taimestikus oli juba kujunenud vöötmelisus - eristus troopiline ja parasvöötme taimestik Loomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus Eriti arvukalt oli algelisi kahepaikseid (stegokefaale), ilmusid roomajad; meredes oli kõhrkalade (hailaadsete) kõrgaeg Maismaal arenesid kiiresti putukad, ilmusid ämblikulaadsed ja hulkjalgsed Perm(299-251) Gondwana ja Eurameerika ühinemise tulemusel moodustus hiidmanner Pangea Ajastu teisel poolel suurenes järsult paljasseemnetaimede osatähtsus - ilmusid okaspuud, palmlehikud ja hõlmikpuud Permi lõpus surid välja trilobiidid, tabulaadid, rugoosid ja goniatiidid Mereliste selgrootute loomade hulgas olid ülekaalus
KARBON (359...299 miljonit aastat tagasi) Mõnikord nimetatakse Karbonit kivisöeajastuks. Kogu ajastu ei olnud ühtlaselt soe, ajastu lõpus tekkis tugev jahenemine, millega kogu lõunapoolkeral kaasnes mandri ulatuslik jäätumine. Lisaks rikkalikele pruun- ja kivisöelademetele on karboni kihtides ka rohkesti raua- ja vasemaake. Loomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus. Eriti arvukalt oli algelisi kahepaiksed, ilmusid roomajad; meredes oli kõhrkalade (hailaadsete) kõrgaeg (pildil). Niisketes põlismetsades elasid ämblikud, tarakanid ja rohutirtsud, roomasid teod ja jooksid ringi mitmekümne sentimeetri pikkused hulkjalgsed. Soode kohal hõljusid kiilid, kelle tiibade ulatus küündis kolmveerandi meetrini. Kujunes uus loomarühm roomajad , kes peagi muutusid valitsevaks nii õhus, maal kui ka vees. PERM (299...251 miljonit aastat tagasi) Ajastu oli kuiv ning valdavalt karm ja külm. Paks jääkate kattis hilispermis India, Lõuna-
Põhilised taimed olid kidad (hiidosjad), pärisraikad (hiidkollad), sõnajalgtaimed, seemnesõnajalad ja kordaiidid. Selgrootuist oli meredes kõige rohkem foraminifeere, goniatiite, käsijalgseid (brahhiopoode), meriliiliaid ja -siilikuid, õisloomi, karpe, tigusid. Loomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus. Eriti arvukalt oli algelisi kahepaikseid (stegokefaale), ilmusid roomajad; meredes oli kõhrkalade (hailaadsete) kõrgaeg. Maismaal arenesid kiiresti putukad, ilmusid ämblikulaadsed ja hulkjalgsed. Perm Perm oli Paleosoikumi kuues ja viimane ajastu. Gondwana ja Eurameerika ühinemise tulemusel moodustus hiidmanner Pangea. Permi alul taandus meri kõigilt mandreilt, kliima muutus kuivaks ja kontinentaalseks, sest enamus maismaast jäi meredest kaugele. Vara-Permis oli taimestikus endiselt rohkesti kidasid. Ajastu teisel poolel suurenes järsult
meriliiliaid ja -siilikuid, õisloomi, karpe, tigusid. Taimestikus oli juba kujunenud vöötmelisus - eristus troopiline ja parasvöötme taimestik. Põhilised taimed olid kidad (hiidosjad), pärisraikad (hiidkollad), sõnajalgtaimed, seemnesõnajalad ja kordaiidid. Loomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus. Eriti arvukalt oli algelisi kahepaikseid (stegokefaale), ilmusid roomajad; meredes oli kõhrkalade (hailaadsete) kõrgaeg. Maismaal arenesid kiiresti putukad, ilmusid ämblikulaadsed ja hulkjalgsed (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/karbon.html). Kogu karboni ajastu polnud ühtlaselt soe. Ajastu lõpul tekkis tugev jahenemine, millega kogu lõunapoolkeral kaasnes ulatuslik mandrijäätumine. Selle jälgi on leitud paljudest kohtadest : Lõuna-Ameerikast, Lõuna-Aafrikast, Indiast, Austraaliast. Joonis 9. Hiline karbon
lõuatud. Rüükalad ja enamik lõuatuid suri Devoni lõpus välja. 7. Mille poolest on väga oluline Devoni lõpp-Karboni algus (ca 400-360 Mat) selgroogsete arengus? Kirjelda seda pisut täpsemalt. Tetrapoodide väljakujunemine toimus Devoni lõpus. Karboni alguses Hilis-Devonis toimus massiline veeorganismide väljasuremine. Loomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus. Eriti arvukalt oli algelisi kahepaikseid, ilmusid roomajad, meredes oli kõhrkalade (hailaadsete kõrgaeg). 8. Kirjelda lühidalt koljufenestratsiooni (oimuaukude teket) ja seost suuremate amniootide gruppidega. Kõige ürgsem variant on anapsiidne kolju (ilma oimuaukudeta), mis on tänapäeval iseloomulik kilpkonnadele. Sellest eraldus suhtliselt varakult sünapsiidne variant (1 oimuauk pea alumisel poolel), mis on iseloomulik imetajatele. Hiljem tekkis anapsiidsest vormis diapsiidne kolju (2 oimuauku), mis esineb krokodillidel ja madudel